NATO tippkohtumine Ankaras on paremal juhul sündmustevaene, halvemal aga USA teerull üle Euroopa huvide.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- mida võib Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi kohtumine Ankara NATO tippkohtumise serval Ukraina jaoks tegelikult tähendada;
- kuidas võib USA surve muuta NATO tippkohtumise Euroopa huvide proovikiviks ning mida see tähendab Eestile ja teistele rinderiikidele;
- miks on Poola ja Ukraina ajalootüli paisunud just nüüd nii suureks, et mängu on tulnud ka Donald Tusk ja Karol Nawrocki.

- USA president Donald Trump (paremal) kõneles äsja Vladimir Putiniga, nüüd kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.
- Foto: Getty/AFP/Scanpix
Ameerikas on juubilaride aasta. Kui juunis tähistas Donald Trump enda 80. sünnipäeva, siis nädalavahetusel täitus tema juhitud vabariigil 250. eluaasta. Õnnitlusi vastu võtnud Ühendriikide president kõneles sel puhul mõistagi ka ametivenna Vladimir Putiniga.
Selle vestluse najalt kohtub Trump alanud nädalal Volodõmõr Zelenskõiga. Kas Kiiev on suutnud rünnakutega Peterburi ja Moskva pihta näidata Trumpile, et ukrainlased on võitjad, või usub ameeriklane taas, et Ukraina peab enda säilimise nimel kiiresti Kremlile järeleandmisi tegema, selgub juba lähemate ööpäevade jooksul Türgis, kus on koos NATO liidrid.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku esmaspäeviti ilmuv uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing Edukaks loetakse praegusel ajal juba tippkohtumist, kus mingit jama ei juhtu. Kuid samas vajab Ukraina oma läänenaabritelt päriselt otsustavat abi ja Euroopa seejuures ise USA tuge. Mõlemad on Ukraina viimase aja edust hoolimata vankuma löönud.
Möödunud nädala kolm suurt lugu
Ukraina-Poola minevik kollitab olevikku. Lääne orientalistliku pilgu läbi on Saksamaast ida poole jäävates riikides aja küsimus, mil mõni „klannitüli“ metafoorsesse püsirohutünni tuletiku viskab ja rahvad omavahel sõjajalale ajab. Umbes nõnda näeb suurem osa Euroopast praegu tüli Varssavi ja Kiievi vahel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Investor Toomase kommentaar
Rheinmetall oli aastaid Euroopa relvastumise lipulaev. Venemaa sõja tuules kihutas aktsia viie aastaga ligi 1300 protsenti kõrgemale, kuid tänavu on hoog raugenud ja varasemale särale tekkinud esimesed roosteplekid. Just see muudab aktsia minu jaoks huvitavaks.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.