Sotsid pakuvad võbelevat mulli

Arvutagem veidi, millega sotsid valijaid pimestavad. Kui palgasaajate arvuks võtta hinnanguliselt 634 000 (III kv 2014, statistikaamet) ja arvestada, et umbes 65% palgatöötajatest saab keskmist brutokuupalka või sellest vähem ning 35% üle keskmise, siis tuleks peatada 221 900 palgasaaja palgakasv, vastasel korral muutuks vajaminev summa veelgi hirmuäratavamaks. See oleks nende suhtes küll ebaõiglane (eestlase keskmine palk kerkib, paljud neist langevad alla keskmise palga saajate hulka), kuid lööme sellele käega ja läheme arvutuskäiguga edasi.

Teisaldagem varasemate aastate (2008) palgagruppide detsiilid tänapäeva. See võimaldab vajaminevat summat adekvaatsemalt tuletada. Arvud näitavad, et miinimumpalga kasvatamiseks 800 eurole kulub tänasest aastas peaaegu 2,5 miljardit eurot rohkem. Kui sotside lubadus kohe teostada, siis kerkiks keskmise eestlase palk 24 protsenti. Vajaminev summa on võrreldav kolmandiku riigieelarvega ning pea kaks ja pool korda suurem summast, mis laekus Eesti riigieelarvesse 2013. aastal Euroopa Liidust struktuurifondidest. Selliste numbritega ei lahmita.

Palgad (sh ka miinimumpalk) on kasvanud ja kasvavad ka tulevikus. Seda ilma erakondade ponnistusteta. Kui kaupade ja teenuste ostukorv poleks samas taktis liikunud, siis tulnuks käsi plaksutada. Palgakasv võinuks kiiremgi olla, kui ühiskonnas poleks langetatud takistavaid otsuseid.

Lubada tuleks aga ainult jõukohast. Sotside lubadus on paraku võbisev mull, mis peagi läheb tühjaks ning vajub Euroopa viie jõukama riigi hulka jõudmise, kodukulude langetamise ja muude sarnaste lubaduste juurde. Lubadustega ei tohiks lahmida, petmine pole ilus.