Ehitus vajab sertifitseerimist

Seni on Eesti ehitus-, energia- ning kinnisvaraarendusturul kasutusel kvalifikatsioonitunnistused, sertifikaadid ja sõltumatud eksperthinnangud tunduvalt vähem levinud kui mitmel pool Euroopas ning isegi Lätis ja Leedus.

Omapäi tegutsemine on kaasa toonud halva kvaliteediga projekte, mis on näiteks omavalitsustele tekitanud suuri lisakulutusi, sest projektid ei hõlma taristu väljaarendamist. Samuti teostatud on planeeringuid, millega on kaasnenud keskkonnakahju, mitmed ehitamisvead on põhjustanud kommunaalkulude suurenemist või kahjustusi kinnisvarale. 

Seetõttu saavad ettevõtted oma arendustest sageli vähem kasumit kui oleks võimalik olnud saavutada saada läbi aruka ja jätkusuutliku lähenemise. Eestis on senimaani sertifitseeritud viis hoonet, nende hulgas näiteks Eesti Rahvusooper, Rahvusraamatukogu ja Ülemiste ostukeskus. Lätis on hoonetele antud sertifikaatide arv 10 ja Leedus 25. 

Rahvusvahelisel tasandil on aga jätkusuutlikkus arendustegevuses lai tööpõld, kuhu ainuüksi Euroopas paigutatakse 2020. aastaks hinnanguliselt 6 miljardit eurot. Meie ettevõtted koos inimestega võivad ilma jääda uutest töökohtadest ja rikkama põlvkonna loomisest.