Riigireformist on saanud asendustegevus

Eesmärk peab olema, et valitsemine ja asjaajamine muutuks avatuks ning lihtsamaks, seadusloome selgemaks ja õhemaks ning valitsemiskulud väheneksid. Miks seda juba ammu ei tehta? Miks toimub ikka pigem priiskamine ja kodaniku jooksutamine eri asutuste vahel?

Meil valitseb endiselt eelmise sajandi arusaam valitsemisest: et kord on majas vaid juhul, kui normide ja regulatsioonide rohkus teeb inimesed kuulekaks. Vabandust, aeg on ammu teine. Vajame hoopis enam usaldust, paindlike lahenduste otsimist. Võiksime loobuda põhimõttest, et ka kõik lubatu peab kirjas olema.

Probleeme on eesmärkide seadmisega, seda nii poliitilisel kui ka ametkondlikul tasandil. Poliitikud on ministeeriumides nn tegevjuhid. Tulemuseks on tulekahjude kustutamine, mitte otsused, mis annaksid kindlustunde tuleviku suhtes. 

Soome on sellest aru saanud ning alustanud tulevikuvisioonide kaardistamist, vastavalt sellele poliitiliste prioriteetide seadmist. 

Iseenesest ei ole raske olulisemaid probleeme kaardistada. Meie suurim mure on vähene sündimus, käesoleva sajandi jooksul väheneb meie rahvaarv ligi poole miljoni inimese võrra.

Eesmärk võiks olla vaba ja motiveeritud inimene. See tähendab seda, et on loodud koostöövõimeline ettevõtluskeskkond, väärtustatakse lapsi ja nende haridusteed ning jäetakse kvaliteetaega lähedastele ja endale meelepäraste tegevuste jaoks.

Selleks on vaja lahti saada mõtlemisest, et eluolu paraneb vaid keerukate regulatsioonide ja erakondade valimisprogrammides kivisse raiutud loosungite abil. Koalitsioonilepingute arutelud ei peaks põhinema mitte Exceli arvutustel, vaid hoopis tulevikuaruteludes, jättes valimisprogrammid raudse ukse taha.

Äraleierdatud ja moonutatud riigireform ei tähenda mitte pelgalt rahalist kokkuhoidu, vaid mõtlemise muutumist, et olla nõudlikum oma valitsejate suhtes. Loomulikult käib siia juurde ka kulude kokkuhoiu vajadus. 

Suuremalt jaolt jääb mulje, et meid püütakse reformimisega eemal hoida tegelike probleemide lahendamisest. Tulemuseks on lisaülesanded, mida ühiskond tegelikult ei vaja. Vajame suhtumiste muutust, mis kasvataks motiveeritud kodanikke.

Autor: Külliki Kübarsepp