• OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,33
  • OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,33
See ei ole hea pikk strateegia, kui me korjame majandusest igal aastal pensionifondide maksetena kokku arvestatava hulga kapitali ja suuname selle Eestist välja, kirjutab Eesti 200 juhatuse liige ning Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe.
Priit Alamäe.
  • Priit Alamäe.
  • Foto: Andras Kralla
Viimasel paaril nädalal on käima läinud väga elav arutelu panganduse ja pensionifondide üle, mida on vedanud Indrek Neivelt. Arutelu järeldus on õige: sulase ja peremehe vahe tänases maailmas on see, kelle käest on kapital ja kus on peakorterid. Aga asja tuumani ei ole jõutud.
Praeguses Eestis on „Rootsi pankade“ isegi kaudne kaitsmine selgelt ebapopulaarne tegevus, aga räägime palun faktidest. Kui keegi kasutab väljendit „liiga suured kasumid“, siis minul ettevõtjana tekitab see külmajudinaid ja eriti olukorras, kui selliseid mõtteid hakkavad väljendama poliitikud. Poliitiliselt on ettevõtete „liigkasumlikkusesse“ sekkumine õigustatud ainult juhul, kui tegemist on monopoli või kartelliga ja sellisel juhul peaks seda tegema konkurentsiamet, mitte poliitikud.
„Rootsi pankadeks“ said meie pangad pärast seda, kui eestlastest omanikud otsustasid nad rootslastele ära müüa. Kui trükkida Google'isse „swedbank shareholders“ või „seb shareholders“, siis selgub, et nende „Rootsi pankade“ suurimad aktsionärid on enamjaolt kohalikud pensionifondid. Eestlastele kuulunud pangad müüdi Rootsi pensionifondidele ja kindlustusfirmadele kuuluvatele pankadele kunagi sellepärast, et nende kapital oli pikem ja odavam.
Tuleviku pensioni suuruse määravad ära kolm tegurit: tootlus, haldustasud ja pensionimaksete aluseks oleva palganumbri pikaajaline kasv. Nagu öeldud, ei saa meie ettevõtted lõpmatult palganumbrit suurendada olukorras, kus nendele kapitali hind ei ole konkurentsivõimeline, sest me ei saa olla globaalses konkurentsis edukad, kui kõik meie sisendkulud on teistega võrreldes suuremad. Ja ettevõtete võime innovatsiooni investeerida sõltub samuti meile kättesaadava kapitali hulgast ja hinnast.
Praegu on poliitikud usinalt asunud tegelema esimese kahe teguriga – pensionifondide tootlus ja haldustasud –, sest see on populaarne ja seda lihtne seletada. Kolmanda teguriga on ka ju tegelikult lihtne – tuleb lihtsalt ettevõtetelt nõuda, et nad palka tõstaksid. Tegelik elu on kahjuks keerulisem.
Me korjame meie majandusest igal aastal pensionifondide maksetena kokku arvestatava hulga kapitali ja suuname selle Eestist välja. See ei ole hea pikk strateegia meie majanduse arendamiseks. „Peremeeste maa“ tähendab seda, et Eestis on peakorterid ja me toome siia kokku kasumi teistest riikidest. Selleks, et teistes riikides kasumit teenida, on vaja sinna investeerida või seal mõni ettevõte ära osta. Selleks on meie ettevõtetel vaja pikaajalist mõistliku hinnaga kapitali.
M.o.t.t.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.08.26, 09:46
Pärnu taristu- ja kinnisvara-investeeringud meelitavad huvilisi kiirelt tegutsema
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

67.9%
18.3%
13.8%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele