Mida rohkem on meie ümber tarka tehnoloogiat, seda tähtsamaks muutuvad inimesed, kes oskavad selle päriselt tööle panna, kirjutab Foruse nõrkvoolu paigalduse osakonna juht Berthe Miller.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks Berthe Milleri hinnangul ei suuda tehisaru tehnilist tööd välja vahetada;
- milliseid oskusi ootab tööturg tuleviku tehnikult lisaks paigaldusvõimele;
- kuidas muudavad nutikad hooned ja keerukamad süsteemid tehnilise töö väärtuslikumaks.

- “Tehniline valdkond ei ole tagavaravalik neile, kes ei taha kontoritööd teha. See on tulevikuvaldkond, kus praktiline oskus ja mõtlemisvõime käivad koos,” kirjutab Foruse osakonnajuht Berthe Miller.
- Foto: Mardo Männimägi
Tehisintellekti kiire areng on pannud paljud inimesed küsima, milline töö on tulevikus üldse kindel. See küsimus on eriti aktuaalne praegu, kui paljud noored seisavad valiku ees, mida edasi õppida.
Kas minna ülikooli või kutsekooli? Valida eriala, mis tundub täna huvitav, või mõelda sellele, millist tööd on vaja ka 10 või 20 aasta pärast?
Sellist otsust ei ole lihtne teha ajal, mil tehnoloogia areng muudab osa seniseid ameteid kiiresti.
Tehnoloogia ei hakka ise tööle
Foruse vaatenurgast ei ole see pelgalt teoreetiline arutelu tuleviku töökohtade üle. Meie igapäevatöö toimub hoonetes ja objektidel, kus tehnoloogia peab päriselt toimima. Läbipääsusüsteemid, valvesüsteemid, videovalve, tuleohutuslahendused, automaatika ja muud tehnosüsteemid ei ole lihtsalt read projektis või seadmed laos. Need tuleb õigesti paigaldada, ühendada, seadistada, testida ja hiljem töös hoida.
Artikkel ilmus algselt teemaveebis
Personaliuudised.ee.
Seda ei saa teha ainult tehisaruga. Keegi peab minema objektile, nägema konkreetse hoone eripärasid, leidma praktilise lahenduse ja vastutama selle eest, et süsteem tõesti töötab siis, kui seda vaja on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvahelise tarkvaraettevõtte Nortal konsolideeritud müügitulu kasvas 2025. aastal 15 protsenti. Ettevõte kasutab visalt tehisintellekti ning siseneb kaitsevaldkonda.
Demograafiakriis ei löö nii valusalt neid tööandjaid, kes astuvad juba täna praktilisi samme tööjõupuuduse leevendamiseks, kirjutab Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Me oleme harjunud elama maailmas, kus areng peatub, kui inimene magab. Sellist maailma enam ei eksisteeri, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.