Lihaturu langus väljus andmevea piirest

Ametlikult tarbiti Eestis mullu 10 miljonit kilogrammi ehk üle 10 protsendi liha vähem kui 2011. aastal. Tervelt kümnendik on nii lühikese aja jooksul väga suur langus, eriti kui seni on lihaturul nähtud peaaegu katkematut tarbimise kasvu.

Eelmisel aastal kallinesid tarbijahinnad natuke alla nelja protsendi ning toidu hinnatõus jäi samuti alla nelja protsendi. Samal ajal kasvasid sissetulekud keskmiselt viis protsenti ja seega justkui probleemi poleks. Samas on toiduainete hulgas just liha hinnad mullu kallinenud peaaegu kaheksa protsenti. Toidu keskmise hinnatõusu allajäämine liha hinna tõusule kaks korda on tingitud tarbijapoolsete soodsamate alternatiivide otsimisest nii eri lihaliikide seast kui ka üldse lihast loobumist, näiteks muna kasuks.

Eesti elanike arvu muutust silmas pidades võib 2-3 protsenti tarbimise vähenemist kirjutada inimrände arvele. Lisaks mujale elama läinutele ei tarbi Eestis täies mahus liha ka see elanik, kes töötab näiteks Soomes ja kodumaal viibib vaid nädalavahetusel.

Samas on statistikast möödaminevad lihakogused minu hinnangul Eestis suurenenud. Erinevate „oma-talu-mahe-värske-turu“ nimeliste müügikohtade arv on kasvanud. Ülevaade seal müüdava kauba koguste ja liha päritolu kohta on aga puudulik. Ka kõikvõimalikke väikeseid marinaadis importliha müüjaid on rohkem kui kunagi varem. Kerkib küsimus, kas kõik neis lihatööstustes toimuv on kontrolli all?

Rakvere Lihakombinaadi juhi Teet Soormi hinnangul võib Eesti lihatarbimise mahu järsu vähenemise üks olulisemaid põhjusi peituda ametlikult deklareerimata tootmis- ja importkogustes. Loe tema pikemat arvamuslugu tänase Äripäeva paberlehest.