Andmed näitavad: võitev strateegia börsil polegi raketiteadus
Investeerimisstrateegia valik tekitab sageli investoritele peavalu. Kui üks investor purjetab läbi turu andunud väärtusinvesteerimise fanaatikuna, võib teine sama strateegiat katsetades tunda end nagu kala kuival.
Kui investeerimise eesmärk on kindlustada endale pensionipõlveks finantsiliselt turvaline elu, võib pensionile mineku eel pakkuda üleminek aktsiatest võlakirjadesse head kaitset turu äkiliste liikumiste vastu. Ajaloolised andmed näitavad, kas ja mis ajahetkel on mõistlik see liigutus ära teha.
Investorid imestavad olukordade üle, kus majandusel läheb justkui hästi, aga aktsiaturg liigub hoopis allapoole ja ka vastupidi. Justkui oleks aktsiaturg reaalsest majandusest eraldunud. Baltimaades võib tõepoolest esineda majanduse ja börsi nn lahtisidumise nähtust, mida varasemad uuringud on arenenud maades täheldanud.
Mis paneb ühe raskustes ettevõtte aktsia mõne päevaga mitusada protsenti tõusma? Miks ja kuidas tekkisid aktsiad, mille hinnatõusu taga ei ole mitte finantsnäitajad, vaid sotsiaalmeedia, foorumid ning väikeinvestorite hordid, kes on sõjas riskifondide vastu?
Investeerimiseksperdid kipuvad rõhutama investeerimisperioodi pikkust kui hea tootluse teenimise alustala liitintressi mõjul. Tegelikult, kui investor soovib vähendada oma kahjumi saamise riski, on aeg tema suurim sõber, näitab analüüs.
Eesti investorite seas suure kasutajate arvuga investeerimisplatvorm Mintos lisas oma tooteportfelli enam kui 1000 uut börsil kaubeldavat fondi ehk ETF-i. Fondide ostu- ja müügitehingud on platvormil tasuta ning investeerimist saab alustada juba ühe euroga.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.