Taon igapäevaselt rahatarkuse ja paremate investeerimisotsuste trummi. Siiski võluvitsa, mis viiks vältimatu rikkuseni, olemas ei ole ning selle taga on järjepidev töö suurte ohverdustega.
Kakskümmend aastat järjepidevat investeerimist, värvikaid ameteid ja kõikidest rahateenimise võimalustest kinnihaaramist on teinud rantjee-elust unistanud noormehest kümne miljoni eurose portfelliga investori.
Ettevõtja ja kinnisvarainvestor Janar Muttik rääkis Investeerimisfestivalil ausalt teemast, millest tavaliselt rääkida ei julgeta - läbikukkumisest äritegemisel ja pankrotistumisest. Ta tõi karmide kogemuste taustal esile ka võtmetegurid, mis aitavad auku kukkunud inimesel taas jalule tõusta.
“Finantsvabaduse puhul arvatakse tihti, et see tähendab, et sa ei pea elu lõpuni tööd tegema. Meie saavutasime selle hetke 2021. aastal. Ma pidasin vastu 3,5 kuud ning seejärel tahtsin olla midagi muud, kui vaid ema, hobijooksja ja abikaasa,” kinnitas Liisi Kirch investeerimisfestivalil.
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema.
Kinnisvarasse investeerimiseks ei pea tingimata ise korterit ostma. Hepsori võlakirjade kaudu saavad investorid suunata raha arendusprojektidesse Eestis ja Lätis ning teenida 9,5% aastaintressi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.