Tänase nõrga välisnõudluse väljavaate juures oleks majandusele tervikuna kasulik, kui hinnakasv aeglustuks senisest rohkemal määral, kirjutab esmaspäevases Äripäevas Nordea panga peaanalüütik Tõnu Palm.
Viimase poole aasta jooksul on Eesti tarbijahindade kasv ületanud euroala keskmist 1,9 protsendipunkti (eelmine aasta oli vahe 2,2). Kui Eesti hinnakasv jääb kõrgemaks kui kaubanduspartneritel (ilma et seda põhjendaks tootlikkuse kasv), kaotame tasapisi konkurentsieeliseid ning võtame liigseid riske, pannes nii proovile majanduse stabiilse kasvu.
Eesti hinnatase oli eelmisel aastal Eurostati andmetel 79 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Olukorras, kus hinnad jõuavad Euroopa keskmisele lähemale ning sissetulekute tase püsib madalam, ei tohiks Eesti inflatsioonitempo olla märkimisväärselt kiirem euroala keskmisest.Kui Eesti majanduskasvu tempo on jõuline ja jätkusuutlik, siis on loomulik, et ka hinnad kasvavad keskmisest kiiremini. Täna puuduvad aga argumendid, miks arvestatav lõhe Eesti ja partnerriikide inflatsiooni vahel peaks edaspidi jätkuma.
Millised on Eesti proovikivid inflatsiooni ohjamisel järgmisel kümnendil, loe esmaspäevasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.