Tööandjad soovivad töötukassa autonoomia taastamist

Esimene ettepanek on, et töötuskindlustusmakse tariifi reguleerimine peab jääma nõukogu pädevusse.

Teiseks, maksemäära kujundamisel tuleb välja töötada kindel mudel, st määrad peaksid olema sellised, mis tagavad, et töötukassa eelarve on tasakaalus, mitte suures ülejäägis või puudujäägis. Praegu kogume meeletul hulgal raha, mida töötukassa tegelikult ei kasuta ja mida valitsus kasutab teistel eesmärkidel. Tariifi alusel kujunevad reservid ei tohiks olla kõrgemad kui eelmisel aastal välja makstud hüvitise kahekordne summa. Täna on sellised reserved olemas, mis tähendab, et töötukassa eelarve võiks olla jooksvas tasakaalus juba järgmisel aastal. See tähendab oluliselt madalamat maksemäära kui täna. Meie hinnangul maksimaalselt 3%.

Kolmandaks. Maksemäära arvutatakse lähtuvalt riigieelarve aluseks olevast prognoosist. Selleks tegime ettepaneku: töötukassa esitab sotsiaalministri kaudu valitsusele töötukindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku enne seda, kui riigikogu hakkab riigieelarvet menetlema. Ettepanekule lisatakse arvestus, mille aluseks on riigieelarve aluseks olev makromajanduslik prognoos ja tööturu arengu prognoos. Ettepanek peab tagama töötukindlusmakse määra piisavuse töötukassa eesmärkide täitmiseks. Maksemäärad kinnitab valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul.

President viitas kõrgharidusreformi seadust välja kuulutamata jättes ülikoolide autonoomiale. Ka töötukassa on autonoomne organisatsioon. Riigieelarveseadusega läks see muudatus läbi, aga tegelikult töötukassa autonoomiat rikuti. Tööandjate arvates on siin ka põhiseadusega vastuolu. Et autonoomia säiliks, sellepärast ongi vaja otsuseid teha kolmepoolselt.