Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Hiina raha koloniseerib Euroopa?
Saates „Äripäeva fookuses“ räägime Hiina rahast Euroopas ja selle mõjust poliitikale. Hiina eksperdi Liisi Karindiga arutleme selle üle, kas, kuidas ja miks on muutunud Hiina ambitsioon maailmas asju ajada.
Kõige lahkemalt tervitas eelmisel aastal Hiina raha Suurbritannia, kuhu Hiina ettevõtted investeerisid 4,2 miljardit eurot. Pildil Briti peaminister Theresa May visiidil Hiinasse kohtumas president Xi Jinpingiga.
Foto: EPA
Saate teises osas kõneleme Euroopa Komisjoni endise transpordivoliniku Siim Kallasega aga juba konkreetsetest projektidest, kuhu hiinlased on oma raha suunanud. Samuti arutleme, kas Euroopa riigid peaksid Hiina raha suhtes võtma ühtse seisukoha ning kas Hiina raha võiks Euroopat lõhestada. Saatejuht on Pille Ivask.
Kahtlused välisinvesteeringute suhtes ei tohi pidurdada progressi, leiab Helsingi–Tallinna tunnelit kavandava Finest Bay Area Developmenti osanik Kustaa Valtonen, kes Tallinnas FinanceEstonia konverentsi kõrvalt leidis aega ka lühikese intervjuu andmiseks.
Peter Vesterbacka otsus kaasata Tallinna–Helsingi tunneli ehitamiseks Hiina investeerimisfond, mis seotud peamiselt Hiina uue siiditee projektiga, tekitab kindlasti rohkelt küsimusi Brüsselis, mis alates aprillist hakkab kõiki kolmandate riikide suurinvesteeringuid Euroopa Liidus eraldi monitoorima.
Hiinlaste fond Touchstone Capital Partners panustab Tallinna-Helsingi tunneli ehituseks 15 miljardit eurot. Rahastaja on tugevalt seotud Hiina riigiettevõtetega.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.