Kuidas hoida maailm käimas keskkonda hävitamata? Erik Moora analüüsib lahendusi
Praegune majandusmudel toob meile meeletult edu, kuid samal ajal kaasneb sellega tohutu häving, mistõttu otsitakse kliimakatastroofist pääsemiseks uusi mudeleid. Neil kõigil on tugevuste kõrval oma vead, selgitab rohevaldkonna ekspert Erik Moora.
Kliimakatastroofi ära hoidmiseks tuleb Erik Moora sõnul teha meie majandusmudelis muudatusi.
Foto: Raul Mee
Erik Moora sõnul joonistuvad uute mudelite otsingutel välja kaks küsimust: kuidas suhtuda majanduskasvu ja kas kasvu saab lahti siduda keskkonna hävitamisest.
Moora analüüsib ettekandes alternatiivseid majandusmudeleid, mille eesmärk on aidata maailma keskkonda hävitamata käimas hoida. Ta toob välja kuus käsitlust ja nende kesksed ideed, tugevad küljed, aga ka välja toodud kriitika.
Ettekanne on salvestatud novembris toimunud tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”. Modereerib Mart Normet.
Kui tahame ülisuurt kliimaprobleemi tõesti lahendada, aga mitte katastroofi sattuda, on kapitalism ainus võimalus, rääkis ClimaCashi kaasasutaja ja Poliitikaguru toimetaja Erik Moora.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Me subsideerime aastas sadade miljardite dollarite eest majandustegevusi, mis meid hävitavad. Ainuüksi nende vähendamine kolmandiku võrra säästaks tohutult loodust, rääkis tunnustatud majandusteadlane, Colorado State University professor Edward Barbier.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.