Kliimaekspert: süsinikumaksuta jääks tootmine kolmandatesse riikidesse
Süsinikumahukad tootmised on juba 20 aastat pidanud Euroopa Liidus heitmete eest maksma ja murekoht on, et kui süsinikumaksu ei tule, jääks tootmine kolmandatesse riikidesse ja Euroopa Liit pole konkurentsivõimeline, rääkis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.
Kuula intervjuust, mida see Eesti ettevõtjatele toob ja milliseid ettevõtteid süsinikumaks mõjutama hakkab.
Foto: Raul Mee
Süsinikumaks kehtestatakse praeguse plaani järgi 2026. aastal. "Selleks, et oma süsinikuheidet vähendada, selle läbi ka vähem süsinikumaksu maksta, on ettevõtted teinud suuri investeeringuid puhtamasse tootmisse ja seda tuleb toetada ja tunnustada," sõnas Remmelgas.
Veel 2020. aastal kirjutasin, et maailma suurima tuulikutootja taganttuul on tugevnenud megatrendiks. Joe Bideni võit USA presidendivalimistel, Euroopa roheline kurss ja Hiina kliimalubadused panid taastuvenergia aktsiad lendama. Nüüd on olukord muutunud kardinaalselt.
Energiajulgeolek, konkurentsivõimeline hind ja keskkonnasäästlikkus ei ole pelgalt loosungid, vaid lähiaastate kõige praktilisemad eesmärgid, kirjutab kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
ÜRO Rahvusvahelise Kohtu otsus saadab tugeva sõnumi: keskkonna kaitsmine on kõigi riikide ühine vastutus, mille eiramisel võivad olla õiguslikud tagajärjed, kirjutavad Triin Toom ja Carolin Simona Laurits advokaadibüroost Sorainen.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.