Majandus on ühtaegu täis nii võimalusi kui ootamatuid piiranguid, mistõttu on finantsjuhi roll ettevõtte kompassiks, selgub saates “Finantsuudised fookuses”.

- Fred Metsma, Kaire Koik, Paavo Siimann ja Taavi Hõbejõgi.
- Foto: Äripäev
Saates selgub, kuidas mõtlevad juhid, kes peavad iga päev tõlgendama ebakindlust, tegema raskeid valikuid ja hoidma kogu ettevõtte kurssi, kui kulusurve kasvab kiiremini kui tulud.
Räägime kõige põletavamatest finantsjuhtimise väljakutsetest ning sellest, kuidas juhtida kasvu ajal, mil ressursid kallinevad ja regulatsioonid järjest paisuvad. Käsitleme, kuidas teha otsuseid ja koostada eelarvet, kui majanduskeskkond püsib ebamäärane.
Arutleme ka selle üle, millist rolli mängivad andmed, tehisintellekt, digitaliseerimine ja automatiseerimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Stuudios on kolm kogenud finantsjuhti: Klick Eestist Kaire Koik, endine Fractory finantsjuht Fred Metsma ja Peninuki Distilleryst Taavi Hõbejõgi. Avame nende teekonda, räägime senistest väljakutsetest ja strateegiatest, mis aitavad juhtida ettevõtet muutlikus majanduskeskkonnas.
Saadet juhib Paavo Siimann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti maksusüsteem on konkurentsivõimeline, kuid ega meie naabrid ka ei maga, ütlesid maksunõustajad Äripäeva raadios.
Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse, kui lihtne või keeruline on ettevõtetel tänases majanduskeskkonnas kapitali kaasata ning millised on peamised rahastamisallikad ettevõtte elukaare erinevates etappides.
“Kuuma tooli” juhib Igor Rõtov
Kas negatiivsuse kuulutamine võib majandust tagasi hoida, selle üle arutlevad värskes “Kuuma tooli” saates Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja ning konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp.
Eestis on ettevõtete müügis praegu pigem ostjate turg, neil on raha ja turg on ebastabiilne, aga ka müüjad pole papist poisid – kui hind või tingimused ei sobi, siis jääb müük ära, leidsid saatekülalised.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?