Ekspert: probleemsed on need aruanded, millest midagi teada ei saa
EY auditiosakonna partner Erki Usin rääkis Äripäeva hommikuprogrammis, milline peaks olema kvaliteetne majandusaasta aruanne ning miks ei tohiks aruannet käsitleda vaid kohustusliku formaalsusena. Usina sõnul on probleemsed eelkõige aruanded, millest lugeja tegelikult midagi teada ei saa.
Eksperdi sõnul võib AI kasutamine majandusaasta aruannete koostamisel tihtipeale hoopis audiitori tööd raskendada.
Foto: Andras Kralla
„Aruanne, mis võiks olla arusaadav lugejale,“ kirjeldas ta oma põhimõtet, lisades, et see ei tähenda ettevõtte ärisaladuste avaldamist, vaid oskust olulisi asju selgelt edasi anda.
Finantsarvestuses on endiselt palju käsitööd ja dubleerimist, tehisaru võiks aidata seda parandada, ütles Grant Thorntoni partner ja raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik.
Juba aasta või kahe pärast võivad lihtsama struktuuriga ettevõtetes tekkida täielikult automatiseeritud igakuised aruanded, tehisintellektil põhinevad maksuoptimeerimise soovitused ja ennustava analüütika moodulid, näeb lähitulevikku idufirma Erply juht.
Juhid ei saa AI teemat enam käsitleda üksnes tehnoloogia või efektiivsuse küsimusena, rääkis tehisintellekti konsultant ja koolitaja Gerlyn Tiigemäe saates “Juhtimisaudit“.
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Idelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.