Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe".

- Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.
- Foto: Andres Laanem
"Kui vaatame käibekasvu numbreid, siis viimase nelja aastaga on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna müügikäive kasvanud peaaegu seitse korda, ulatudes 2025. aastal ligi 750 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku läheb eksporti," märgib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht
Kalev Koidumäe. Hiljemalt järgmisel aastal ületab kohalik sektor ühe miljardi euro piiri.
Koidumäe räägib saates "Ükssarvikute kasvulava" lähemalt sellest, kuidas on traditsiooniline "raske raud" ja tark küberkaitse leidnud kohalikus tööstuses ühise keele. "Kaitsetööstus on uued tehnoloogiad ja startupid, kuid seal on ka väga palju traditsioonilist tööstust. Üks ei saa ilma teiseta," selgitab ta.
Samuti tuleb juttu kohaliku kosmosetööstuse varjatud trumpidest. Koidumäe toob välja, et kuigi Eestil oma astronaute veel pole, tehakse siin maailmatasemel satelliidikaameraid, andmetöötlust ja küberlahendusi, mida kasutatakse üha enam ka militaar- ja julgeolekualal. Lisaks peatutakse pikemalt teemal, kuidas on viimastel aastatel muutunud pankade ja riskikapitalistide moraalne suhtumine kaitsevaldkonda investeerimisse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatekülaline on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Saadet juhib Tarmo Virki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kibekiiret edu näitavate kaitseettevõtete näol on Eestisse tekkinud sisuliselt nullist täiesti uus tööstusharu. Nüüd on küsimus, kuidas seda kasvu jätkata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Venemaa sõda Ukrainas on lükanud Eesti kaitsetööstuse plahvatuslikule kasvule – mitme ettevõtte müügitulu kerkis mullu rekordiliselt, mõnel juhul isegi kümneid või sadu kordi.
Saksamaa rahastab Ukrainat 50 000 ründedrooni hankimiseks, mis on lääneriikide üks suuremaid droonihankeid Kiievi jaoks.
NATO juhid seisavad järgmisel nädalal Ankaras silmitsi suure küsimusega: kuidas panna Euroopa tööstus tootma rohkem relvi.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.