Tehisintellekt jõuab arstikabinetti ja kohtusaali ning vabastab spetsialistid rutiinsest dokumenteerimisest

Keeletehnoloogia on masintõlkest ammu palju kaugemale arenenud. Aina olulisemaks on muutunud kõnetehnoloogiad ehk lahendused, mis muudavad kõne automaatselt tekstiks, koostavad sellest kokkuvõtteid või tõlgivad räägitu reaalajas teistesse keeltesse. Kui erakasutajale leidub internetis hulgaliselt tasuta lahendusi, siis ettevõtete ja avaliku sektori vajadused on märksa keerukamad.

“Internetis vabalt kättesaadavate lahenduste suurim puudus on see, et need ei ole eesti keeles piisavalt head ega tunne valdkonnaspetsiifilist terminoloogiat. Üks näide on meditsiin, kus pakutavad lahendused jäävad nõrgaks ning just seetõttu on haiglad väga huvitatud pädeva tehnoloogia integreerimisest oma tööprotsessidesse,” märgib Tilde juht Kalle Kuusik.

Meditsiin on üks valdkondadest, kus kõnetehnoloogia võib muuta igapäevast töökorraldust põhjalikult. Täna kulutavad perearstid, radioloogid ja paljud teised spetsialistid suure osa vastuvõtust või sellele järgnevast ajast patsiendi jutu ja uuringutulemuste dokumenteerimisele.

Kohandatud transkriptsioonilahendus võimaldab vestluse aga jooksvalt tekstiks muuta ning tehisintellekt saab selle põhjal koostada esmase kokkuvõtte. Arst ei pea enam iga lauset käsitsi üles kirjutama, vaid saab keskenduda patsiendiga suhtlemisele ning vajadusel dokumentatsiooni täiendada.

See ei säästa mitte ainult aega ja raha, vaid võimaldab arstil keskenduda inimesele, mitte ekraanile. Siinkohal ongi aga oluline transkriptsioonilahendusi spetsiaalse sõnavaraga treenida, et tulemus oleks täpne. “Kui süsteem kirjutab diagnoosi valesti, eksib ravimi nimetuse või meditsiinilise terminiga, võib vigade parandamine võtta rohkem aega kui käsitsi dokumenteerimine. Seetõttu tuleb professionaalses kasutuses olevaid mudeleid kohandada konkreetse valdkonna sõnavara järgi, mida Tilde teebki,” selgitab Kuusik ning lisab, et nende eesmärki ongi just pakkuda lahendusi, mis päriselt professionaalses keskkonnas töötavad ja mille tulemusi saab usaldada.

Kõnetehnoloogia kasutus ei piirdu siiski ainult meditsiiniga. Suurt abi saavad sellest ka tehnoloogia- ja tööstusettevõtted, kus dokumenteerida tuleb tehnilisi koosolekuid, hooldustöid või keerulisi erialaseid arutelusid. Mida spetsiifilisem on valdkond, seda olulisemaks muutub kohandatud sõnavara ning võimalus õpetada süsteemi ettevõtte enda terminoloogiat tundma ning kasutama.

Sama kõnetehnoloogia võimaldab lisaks transkriptsioonile pakkuda ka reaalajas tõlget. Nii saavad näiteks rahvusvaheliste konverentside, ettevõtete sisekoolituste või veebiseminaride osalejad jälgida eestikeelset ettekannet oma telefonist või arvutist neile sobivas keeles.

“Tehisintellekt ei asenda täielikult sünkroontõlget, kuid on kättesaadav ja usaldusväärne alternatiiv sündmustele, kus sünkroontõlge oleks liiga kulukas või tehniliselt keeruline teostada,” ütleb Kuusik ja lisab, et lahendus on kasutatav tavalise veebibrauseri kaudu. “Osalejad pääsevad tõlkele ligi lihtsalt lingi või QR-koodi abil. Süsteem vajab vaid kvaliteetset helisisendit mikrofonist või helipuldist.”

Lisaks tööprotsesside kiirendamisele aitab kõnetehnoloogia parandada ka ligipääsetavust vajalikule informatsioonile. Euroopa direktiivid nõuavad üha enam, et avalikud üritused ja digitaalsed teenused oleksid kättesaadavad ka erivajadustega inimestele. Nii võimaldabki reaalajas transkriptsioon kuulmispuudega inimestel jälgida konverentse, seminare ja veebisündmusi ekraanilt või oma nutiseadmest. Sama lahendus aitab ka rahvusvaheliste ettevõtete töötajatel osaleda koosolekutel keelebarjäärist sõltumata.

“Läti on selles osas Eestist isegi sammukese eespool, nõudes avalikel üritustel rangemalt subtiitrite või tekstiversiooni olemasolu,” märgib Kuusik.

Kui erakasutaja jaoks on AI-lahendusi kasutades eelkõige mugavus, siis ettevõtete ja avaliku sektori jaoks muutub määravaks andmeturve. Tasuta lahenduste puhul tekib alati küsimus, kuhu kasutaja andmed tegelikult liiguvad ning kas neid kasutatakse tehisintellekti mudelite treenimiseks. “Kui klient vajab, et andmed ei lahkuks nende andmekeskusest üldse, saame Tilde platvormi panna tööle ka kliendi enda serveris,” selgitab Kuusik.

See on oluline nii haiglatele, kohtutele kui ka teistele organisatsioonidele, kes töötlevad tundlikku või konfidentsiaalset infot ega saa usaldada seda kolmandate riikide pilveteenustele.

Tilde loodud lahendusi saab kohandada ka kliendi enda andmestiku põhjal, mis parandab veelgi transkriptsiooni täpsust ning võimaldab süsteemil õppida konkreetse organisatsiooni terminoloogiat.

“Juba ammu ei ole küsimus enam selles, kas transkriptsiooni kasutada, vaid selles, milline lahendus sobib konkreetse organisatsiooni vajadustega. Kui dokumenteerimine võtab spetsialistidelt iga päev suure osa tööajast, võib hästi kohandatud kõnetehnoloogia anda tagasi kõige väärtuslikuma ressursi – aja,” ütleb Tilde juht Kalle Kuusik.