Halastamatud arvud

Huvitav, et arvud võivad vahel purustada unelmaid märkimisväärselt tulemuslikumalt ja efektiivsemalt kui sõnad.

Sattusin mõned aastad tagasi lugema üht raamatut Hitleri sõjaaegsest informeeritusest vastaste perspektiivsetest ning potentsiaalsetest tehnilistest võimalustest. Saksa luure kandis Hitlerile ette üllatavalt täpseid andmeid liitlaste võimalustest toota tanke, suurtükke ja lennukeid. Kuid ühe erandiga. Prognoos Ameerika Ühendriikide kohta oli suisa kümnetes kordades vildakas.

Kirjutise autor väitis, et kuigi Saksa luure ilmselt teadis tõeseid andmeid, polnud neid Hitlerile lihtsalt võimalik esitada. Need arvud olid niivõrd kolossaalsed ja oma suuruses halastamatud, et viisid igasuguse jalgealuse unistuselt viia sõda võiduka lõpuni. Seda unistust aga ei julgenud Hitlerilt keegi võtta.

Siis tulid olümpiamängud. Venemaa telekanalite üliemotsionaalsed ning närvilised reageeringud reaalsele sündmuste käigule ning kunagi loetud raamat tuli uuesti meelde.

Kaks nii erinevat ajajärku ja situatsiooni ning mingi üllatav sarnasus toimuva irreaalsuses, klammerdumises pretensiooni, tahtmatuses teada numbreid.

Kui toodud raamatu lehekülgedel teadsid tõeseid arve vaid Hitlerit säästvad tippluurajad, siis teisel juhul teavad neid tegelikult kõik.

Need objektiivselt olemasolevad arvud on niivõrd karmid ja vähemalt tänapäeva Venemaale niivõrd lootusetult kurvad, et seletavad kogu ebaadekvaatse käitumise ja närvilisuse.

Ning need kõike seletavad numbrid pole kaugeltki mitte 35, 34 ja 24 kontra 16 (Saksamaa, USA ja Norra võidetud medalite arv võrreldes Venemaaga), vaid hoopis 2128 ja 66. Ja mitte medalit, vaid miljardit dollarit. See on Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderatsiooni riigieelarvete maht. Kaks reaalset ja võrreldavat ning tegelikkust peegeldavat numbrit. Numbrit, mis paratamatult istuvad alateadvuses, mõjutavad olemist ja sunnivad tõmblema.