Varjatud sõnumid

Viimane muusikaline elamus meenub hilissügisest, kui sai käidud Linnateatris kuulamas Jaan Tätte ja Tõnu Raadiku ühiskontserti.

Täpsemini küll saabus meeldejääv elamus alles mõnevõrra hiljem. Nimelt samu laule Tätte plaadilt "Tulemine" uuesti kuulates. See on üks harvadest juhtudest, mil piiratud seltskonnale hubases miljöös esitatud live-kontsert jääb stuudiolindistusele oluliselt alla. Samas võib selle "hilinenud" elamuse põhjuseid otsida laulude osaliselt varjatud sõnumist, mille tõeline äratundmine võib saabuda alles pärast mitmendat kuulamist.

Kindlasti aitas aga live-esinemine tekitada esitajaga vahetumat kontakti, lihtsustades hiljem kuulajal heli kõrvale ka taustpildi loomist. Enamasti tunduvad ikka mälestused kaunimana kui tegelik sündmus ise, mistõttu saabubki tõeline rahulolu alles hilisema meenutuse käigus. Suurepärane, kuidas oskuslik esitus ja laulu enda sõnum teevad ka suhteliselt keskpärase häälematerjali tõeliselt nauditavaks.