Riigikohus reformis kaebuste menetlusse võtmist

Kui seni toimus menetlustaotluste esmane läbivaatamine kolleegiumidevahelises kolmeliikmelises kogus, siis alates aprillikuust on antud asjade menetlusse võtmise otsustamine kolleegiumide endi pädevusse, teatas Riigikohus.

'Kohtupraktika kujundamine Riigikohtus algab asja menetlusse võtmise otsustamisest,' ütles Riigikohtu esimees Märt Rask. 'Kodukorra muudatuse eesmärk oli kaotada vana loakogu senises vormis ja anda asjade menetlusse võtmise otsustamine kolleegiumide endi kätte, kus see toimuks vastavalt menetlusseadustikele' lisas ta.

Siiski jäi alles võimalus liita menetlusse võtmise otsustamisse ka teise kolleegiumi liikmeid ning seda juhul, kui vaidlusalune asi on sisu poolest laiem ning haakub mitme kolleegiumi tegevusega.

2005. aastal otsustas kolleegiumidevaheline kogu menetlusse võtta 23% Riigikohtusse edastatud asjadest. Olulist muudatust Riigikohus menetlusse võetavate asjade arvus ette ei näe, küll aga võib eeldada, et menetlusse võtmise protsess muutub läbipaistvamaks ning menetlusosaliste jaoks selgemaks, leiab Riigikohus.

Asi võetakse Riigikohtus menetlusse, kui üks asja läbi vaadanud kohtunikest seda nõuab, leides, et see sisaldab õiguslikke küsimusi, mille osas Riigikohus peab oma seisukoha kujundama. Kodukorra muudatus puudutab Riigikohtu haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi tööd.

Lisaks menetlusse võtmise korrale selgitas uus kodukord ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtunike roteerimispõhimõtet.

Kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa liiget, siis alates 2006. aastast nimetatakse Riigikohtunike hulgast põhiseaduslikkuse järelevalvet teostama kaks uut liiget igal aastal ning vabastatakse kaks staažikamat liiget kolleegiumi liikme kohustustest.