Eraomanik oskab metsa üha paremini majandada

Kui riigimets kasvab peamiselt põlisel metsamaal, siis pool praegusest erametsast oli sõjaeelse Eesti vabariigi ajal kasutusel kas põllu-, heina- või karjamaana.

Mitu maareformi ja olulised muudatuses põllumajanduses on metsamaa pindala järjekindlalt kasvatanud ning see protsess jätkub ka praegu. Mahajäetud põllumajandusmaa metsastub valdavalt lehtpuudega ja see väljendub ka puistute liigilises struktuuris.

Vaatamata riigikorrale on riigimetsa viimase 85 aasta jooksul majandatud eriharidusega spetsialistide juhendamisel. Kollektiviseerimine likvideeris erametsanduse enam kui 40 aastaks ja valdav osa praegusest erametsast kuulus kolhoosidele-sovhoosidele, kus metsamajandus oli põllumajandusega võrreldes üldjuhul kõrvaline tegevus.

1990ndate algusest siiani kulgev maareform on tekitanud suurel hulgal erineva taustaga metsaomanikke, kelle suhted metsaga ning teadmised metsast ja selle majandamisest on väga erinevad. Kahjuks oli värskete metsaomanike hulgas palju neid, kes nägid metsas ainult sülle langenud kingitust, mis tuleb võimalikult ruttu rahaks teha.

Kui sellele lisandus veel metsa majandamise teadmiste ja oskuste puudus, olid tagajärjed kurvad. Suurepinnalised laga- ja raharaided olid tavalised ning uue metsapõlvkonna rajamise vastu ilmutati vähe huvi. Kuigi leidus ka väga eeskujulikke metsamajandajaid, ei andnud need paraku tooni. Siiski on võrreldes ajaga 5-10 aastat tagasi erametsade majandamise tase märgatavalt paranenud.

Alates 1990ndate keskpaigast suurenesid raiemahud järsult, kusjuures suurem osa raiemahu kasvust tuli just erametsade arvel. Kui sajandi alguses tuli valdav osa puidutoodangust erametsadest, siis viimastel aastatel ilmutavad raiemahud erametsades taaskord langust. Sellel on mitmeid põhjuseid.

Raugenud on maareformi tempo ja seetõttu on aasta-aastalt vähenenud kasutusse tuleva puutumata metsa pindala. Mets ei ole suure osa metsaomanike põhiline sissetulekuallikas ja metsaraie möödapääsmatu tegevus. Sageli on raske raiujat leida, sest tööpuuduse vähenemine on mehed raskelt metsatöölt mujale meelitanud. Oluline on ka raietööde kvaliteedi paranemine.