Tallinna rahutuste järel alustas Sillamäel
eesti keelt õpetav Kristi Tamm presidendile kirja kirjutamist murega, et
venelased tunnevad end siin teisejärgulistena.
Olen õpilastega suheldes kogenud, et paljud (sh ka heal järjel olevad) venelased tunnevad end Eestis teise sordi inimestena, lausus ta Eesti Päevalehele. “Näiteks hall pass ehk — nagu venelased ütlevad — hundipass.”
Venelastel on hinge peal, et kuigi nad on Eestis sündinud või siin kaua elanud, ei tunnista riik neid omaks, nentis õpetaja. “Venelasi, kes on siin oma lapsed sünnitanud ja oma vanemad matnud, häirib, kui neid nimetatakse okupandiks.”
“Eesti on nende kodu, Venemaal neid omaks ei võeta. Nad on võõrad — pribaltiiskije,” kommenteris õpetaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tartu Puškini gümnaasiumi noored kardavad,
et pärast pealinna pronksiööd on venelaste ja eestlaste suhted pikaks ajaks
katki.
BBC World'is läks laupäeval ja pühapäeval
eetrisse EL-Venemaa tippkohtumisele pühendatud esinduslik vestlusring. Euroopa
Parlamendi sotsiaaldemokraate esindas vestlusringis Marianne Mikko.
Kaitsepolitsei on märganud harimatute
"aktivistide" püüdeid ässitada venekeelseid noori haridusreformi vastu, mis
tegelikult aga pärsib noorte läbilöögivõimet Eestis ja mujal Euroopas.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.