Kahe aasta eest toimunud Copterline'i
kopteriõnnetuse põhjustas mahakoorunud metallikiht, vahendab Soome uudistekanal
STT.
Nii selgus agentuuri andmetel täna avalikustatud lennuõnnetuse põhjuste uurimise vahearuandest. Metallikihi tükid lendasid aruande kohaselt rootori servosse ja see põhjustas kopteri allakukkumise.
Aruandes seisis, et pärast servo lahtivõtmist avastati servol järgnevad puudused:
Mõlemal kolvil oli otsapoolsete võrude vasealumiiniumisulamist kattematerjal osaliselt aluspinna küljest lahti koorunud ja suurte tükkidena (helvestena) eraldunud;Kaks suuremat lahtikoorunud vase-alumiiniumisulami tükki leiti servopoole nr 2 jagajas (e juhtkraan), kus nad olid ummistanud ühe kahest tagasivooluavast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks suur koorunud kattetükk leiti ümbervooluklapist, servosüsteemi nr 2 tagasivoolu kanalist, umbes tolli kaugusel enne ummistunud jagajat.
Kolbide flouroplastist rõngad olid üle normi kulunud ja servopoole nr 1 kolvirõngaste lukud olid kohakuti. Lisaks jagaja tagasivooluava ummistanud tükikestele leiti mitmes suuruses kattevõrude lahtikoorunud tükikesi ka mujal servo sirutumise tagasivoolukanalites ja mõlemate hüdroseadmete plokkide (Hydrulic Unit) tagasivoolufiltrites. Sooritatud katsete ja uuringute alusel võis kopteri esiservo seisukorda üheselt määratleda nõuetele mittevastavaks.
Seotud lood
2005. aasta augustis Soome lahel alla
kukkunud Copterline’i õnnetus viis USAs juba kolmanda kohtulahinguni.
Elisa juht Sami Seppänen oli varem aktiivne
Copterline'i teenuste kasutaja, seetõttu on ta väga rõõmus, et Helsingi-Tallinna
kopteriliin uuesti avatakse.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium
pole ohutusreegleid Copterline-ile karmistanud.
Firma Copterline OY alustab uuesti
liinilende Helsingi ja Tallinna vahel, mis katkesid pärast 14 inimese surmaga
lõppenud kopteriõnnetust 2005. aastal, kirjutas Helsingin Sanomat.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.