2007 teaduses: heledaim supernoova

SN 2006gy oli erakordselt hele supernoova, mida on mõnel pool ka hüpernoovaks nimetatud. Supernoova avastas 18 septembril 2006 Robert Quimby. Tänavu 7. mail teatas NASA, et tegemist on suurima seni vaadeldud supernoovaga. SN 2006gy kaugus Maast on 240 miljonit valgusaastat.

Supernoova kaasneb tähe surmaga. Kütuse lõppedes paisatakse allesjäänud materjal hiiglasliku plahvatusega laiali, mille käigus eraldub kõigest mõne nädala jooksul sama energiakogus, mille Päike toodab oma praeguses arengujärgus rohkem kui 10 miljardi aastaga.

SN 2006gy supernoova tekitanud täht oli ka ise hiiglaslike mõõtmetega – 100–200 korda Päikesest suurem. Kõigest tosin Linnutee galaktika 400 miljardist tähest arvatakse olevat selliste mõõtmetega. Supernoova saatuseks oli muutuda mustaks auguks. SN 2006gy oli erakordne ka selle poolest, et teda sai vaadelda tavatult pika aja ehk kaheksa kuu jooksul.

SN2006gy pole siiski heledaim supernoova, sest 3. märtsil 2005 avastati supernoova SN 2005ap, mis oli absoluutväärtuses kuni kaks korda heledam, kuid plahvatus toimus 4,7 miljardi valgusaasta kaugusel, mistõttu ei saadud plahvatuse võimsusest kohe aru. Silmaga nähtav 2005. aasta supernoova erinevalt 2006. aasta omast ei olnud. Samuti ei püsinud ta heledana kuid, vaid kõigest mõne päeva.