Uus seadus sunnib lootma prügivedaja tervele mõistusele

1. jaanuarist hakkas kehtima uus jäätmeseadus, mille järgi peavad inimesed kodus tekkinud jäätmed enne konteinerisse pildumist ära sorteerima. Eraldi prügikastidesse tuleb jaotada biolagunevad jäätmed, nagu õunasüdamed ja kartulikoored, papp ja paber ning kõikvõimalikud pakendid, kirjutas Postimees.

Kui aga keegi on olmejäätmetega samasse prügikasti pannud nööriga kinniseotud paki poole aasta Postimeestega või suure hunniku koduaia puudelt langenud lehti, peavad prügiautoga konteinerit tühjendama tulnud mehed otsustama, kas konteiner tühjaks viia või mitte.

Nimelt ei tohi prügifirmad sorteerimata jäätmeid uuest aastast prügimägedele viia, sest prügimäed omakorda ei tohi neid trahvi ähvardusel vastu võtta.

Samas pole kindlat reeglit, kui palju peab prügimäele minevate jäätmete konteineris olema taaskasutamisele määratud materjale, et prügivedajad selle konteineri tühjendamisest loobuksid.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnul pole see praegu veel kuigi oluline probleem, kuid võib millalgi muutuda päris tõsiseks, sest prügivedajal pole võimalust kontrollida, mis konteineris on.

Prügivedajate ja prügitekitajate võimalike tülide lahendamiseks saaks prügiveo eest vastutav kohalik omavalitsus keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul lisada jäätme-eeskirja näiteks tingimuse, et sellise prügikasti sisust tehakse foto ja teavitatakse olukorrast ka kohalikku omavalitsust.