Hea teenindus = hea kasum

Eile avaldas Sampo Pank mullused hiilgavad majandustulemused - kasumi kasv 52%, uusi kliente võideti juurde 12%. Aasta tagasi selgitas uuringufirma Dive välja parima teenindusega Eesti panga. Taas võidutses Sampo - tulemus oli lausa 99% sajast.

Kas mullused ülihead tulemused on seotud parima teenindusega panga tiitliga? Kindlasti.

Kuigi Eestis pole üldine teenindustase kiita, on meil isegi hea teeninduse kuu, märts nimelt. Aga tänavu peaks sammu edasi astuma ja kuulutama terve aasta hea teeninduse aastaks.

Majandus jahtub. Inimesed hakkavad rohkem valima, mida nad ostavad ja kust nad ostavad. Järelikult peab pood, juuksurisalong või autoteenindus pingsalt mõtlema, kuidas teistest eristuda. Ja eristuda saabki hea ja väga hea teenindusega. Muidugi käib sellega kaasas ka hea kaup, aga mis kasu on heast kaubast, kui selle ostmise protsess meenutab kliendile veel kuid hiljemgi õudusunenägu.

Dive'i uuringute järgi on Eesti teenindajate Achilleuse kand kliendi soovide väljaselgitamine, tema nõustamine ja kontakti lõpetamine.

Kuid naiivne oleks süüdistada ainult teenindajat, sest hea mulje tagajaks pole mitte ainult inimene, kes leti taga seisab. Tema selja taga on koha sisse võtnud omakorda juhid ja ettevõtte omanikud, kellest sõltub, kas firma valib tööle õiged inimesed, koolitab neid ja loob hea motivatsioonisüsteemi. Ilma selleta ei sünni hea teenindusega päevagi, rääkimata aastast.