Maailma suurim aatomite purustaja hakkab valmis saama

Euroopa tuumauuringute keskuses CERN asuv LHC on 27 kilomeetrit pikk ringikujuline tunnel 175 meetri sügavusel maa all Prantsusmaa ja Šveitsi territooriumil, kirjutas fyysika.ee Physorgi vahendusel. Tunnelis pannakse vesiniku aatomi tuumad - prootonid - liikuma 99.9999 protsendilise valguse kiirusega, neid juhivad väga võimsad ülijuhtivad magnetid. Prootonid põrkuvad siis umbes nelja suure bussi mahuga detektorite kambris, kus nad annihileeruvad.

Oma täisvõimsusel toimub LHC-s ligikaudu miljard sellist põrget sekundis, sellest saadavaid andmeid töötleb maailma suurimaid, 3000 arvutist koosnev klaster. Edasi saadetakse andmed töötlemiseks üle kogu maailma.

LHC tunnel on ühtlasi maailma suurim külmik, kus mõnedes osades hoitakse temperatuuri -271 kraadi, seal on külmem kui kosmoses.

Kasutatavad detektorid on oma mõõtmetelt tohutud. Suurim neist, ATLAS, on 46 meetrit pikk ja 25 meetrit kõrge ning kaalub 7000 tonni, peaaegu sama palju kui Eiffeli torn.

Ühes kümnetunnises eksperimendis võib prootonite kiir liikuda rohkem, kui 10 miljardit kilomeetrit, so vahemaa planeet Neptunile ja tagasi. Tippvõimsusel on iga kiire energia ligikaudselt võrdne 1600 km/h liikuva auto omale, sealjuures kasutab LHC 120 megavatti võimsust, umbes viis protsenti Narva elektrijaamade täisvõimsusest.

Põrkes saadakse väga väikeses ruumalas 14 teraelektronvoldine energia. See pole iseenesest suur, võrdudes ligikaudu lendava kärbse liikumisenergiaga. Aga energia kontsentratsiooni tähenduse mõistmiseks võib igaüks ise katse teha, suvel, läätse abil päikesevalgust koondades.

Ehitise hind on 3.9 miljardit eurot ehk ligi 62 miljardit krooni. Sellest kaks kolmandik kulus seadmetele, üks kolmandik füüsikute, inseneride ja tehnikute palkadeks.

LHC eksperimentides loodetakse katseliselt tõestada Higgsi bosonite olemasolu, uurida supersümmeetriaid standardmudelis, saada uusi teadmisi antiaine kohta ja taastada sündmusi universumi väga varastes arengujärkudes, vahetult pärast Suurt Pauku.