Norma finantsjuht Ülle Jõgi ütles tänasel
aktsionäride koosolekul, et ettevõte ei investeeri rämpsvõlakirjadesse ja ei
mängi aktsiatega.
Finantsaruande kohaselt oli Normal raha ja lühiajalisi finantsvahendid 31.12.2007 bilansi seisuga 540 mln krooni, mida oli 51% varadest nagu ka aasta tagasi.
Jõgi sõnul kasutas Norma raha ja finantsvarade paigutamiseks Eesti pankade euro deposiite, muuhulgas laenati raamlepingu alusel raha ka Autolivile.
„Autoliv pakkus kõrgemat intressi kui pank. Iga rahapaigutus otsustatakse Tallinnas Norma juhatuse konservatiivse poliitika alusel. Norma ei osta rämpsvõlakirju, ei mängi aktsiatega. Valitakse parim pakkumine,“ ütles Jõgi. Näiteks Autoliviga sõlmitud raamlepingu kohaselt saab Norma intressi Euribor +0,3%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ligikaudne arvestus näitas, et Autolivi investeeringu tootlus võrreldes teiste deposiitpakkumistega oli 16% kõrgem. 2008. aasta esimeses kvartalis oli see 11,6% kõrgem. Praegu pakuvad pangad suuremat intressi kui 2006. ja 2007. aastal,“ lisas ta.
Seotud lood
Norma juhtkond tegi tänasel aktsionäride
koosolekul ettepaneku maksta 5 krooni aktsia kohta, mis tähendaks 66 mln krooni
suuruse kasumiosa välja maksmist, ülejäänud kasum jäetakse jaotamata.
Norma oli 2007. aasta lõpus andnud oma
emafirmale Autoliv 4,8-5,3% intressiga 462 miljonit krooni laenu.
Investeerimispanga Danske Capital esindaja
Antti Partanen ütles täna Norma aktsionäride koosolekul aripaev.ee-le, et Norma
rahata ei suudaks Autoliv dividende maksta.
Norma juhatuse esimees Peep Siimon ütles
oma ettekandes aktsionäride koosolekul, et firma on uut strateegiat välja
töötamas ja soovib vabaneda olukorrast, kus sõltutakse vaid kahest
suurkliendist.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.