Struktuurifondi raha kuluks ehitusele hädasti ära

Uurimisgrupi juhi, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase

sõnul ei ole Eestil võimalik kasutada suures mahus ettevõtluse otsest ja laialdast toetamist, nagu mitmed Lääne Euroopa rikkad riigid on välja kuulutanud. See viiks meie riigieelarve nii sügavasse puudujääki, et see välistaks eurole ülemineku pikemaks ajaks. Ka halvendaks selline signaal tema sõnul järsult meie riigi usaldusväärsust ning vähendaks pankade laenude andmise valmidust veelgi.„Küll aga peaks Eesti valitsus vältima praegu uute maksude ja muude varjatud koormiste asetamist ettevõtlussektorile. Käivitada tuleks pidevalt toimiv dialoog ettevõtlussektori esindajatega. Oleks vaja väga tõsiselt analüüsida, mille taga seisab EL struktuurifondide senine aeglane kasutuselevõtt ja kuidas seda tunduvalt kiirendada, et suurendada investeeringuid infrastruktuuri,“ ütles Varblane.Varblase sõnul võiks valitsus arutada ka kommertspankadega seda, kuidas elavdada finantsvõimendust. „Ehitussektori seisukohalt oleks väga oluline, et valitsus astuks samme soodustamaks eluasemete energiasäästlikumaks ümberehitamist, kuidas garanteerida noorte perede eluasemelaene,“ ütles ta.„Üldine märksõna oleks senisest tõhusamad ja kiiremad otsused erinevates riiklikes programmides, et riigi tugisüsteemide (EAS, PRIA, KredEks jne.) meetmetest saadav raha jõuaks praegusel ajal kiiresti taotlejateni,“ toonitas Varblane.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis uuringu, milline on seis Eesti langeval ehitusturul, kuidas meie lähiriikide valitsused ja sealne ehitussektor on käitunud majanduslanguse tingimustes ning mida kasulikku võiks Eesti neist kogemustest üle võtta.