Ministrid vaevad Eesti Energia börsiplaani

"Kui eeldada Eesti Energia äri kokkukuivamist, poleks omakapitali ehk vaja ja piisaks laenust. Kuid mina seda ei eelda, arvan vaja minevat palju lisakapitali. Järelikult on vaja nii IPOt [börsile minekut] kui ka ettevõtte tavapärast laenutegevust, sealhulgas võib see olla võlakirjaemissiooni vormis," rääkis Ligi.

Energiafirma aktsiat pidas rahandusminister atraktiivseks investeerimisobjektiks. "Iseäranis oleks ta seda pikas vaates, pensionifondidele ja börsile endale. Säärast rahvakapitalismi paberit oleks Eestile vaja," kinnitas Ligi.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul tõi ministeeriumi moodustatud komisjon Eesti Energia investeeringute rahastamiseks välja viis võimalust. Neist kaks peamist olid: riik leiab ise raha Eesti Energia aktsiakapitali laiendamiseks või viiakse Eesti Energia vähemusosalus börsile. "Riik ei müü ühtegi oma aktsiat, ettevõte saab investoritelt lisakapitali uute, täiendavalt väljalastavate aktsiate eest," rõhutas ta. Erinevate rahastamise võimaluste vahel peab valima valitsus.

Partsi sõnul on esimese võimaluse plussid, et riik jääb Eesti Energia ainuaktsionäriks, ettevõtte jaoks on see vähem kulukam kapitali kaasamise viis. Miinustena tõi ta välja, et ei jagata riske erasektoriga.

Börsile viimisel kaasab riik lisakapitali, nõrgestamata oma finantspositsiooni, ja säilitab enamusosaluse kaudu kontrolli, samuti suureneb ettevõtte läbipaistvus. Miinus on Partsi sõnul lisanduvate väikeaktsionäride tõttu väiksem dividenditulu võrreldes ainuaktsionäri omaga.