Rahaliit vajab distsipliini!

Ettepanek koosneb kolmest osast – esmalt tahab komisjon tugevdada stabiilsus- ja kasvupakti reeglite täitmist. Reeglid on olemas olnud kogu aeg, kuid neist ei ole kinni peetud.

Komisjon teeb ettepaneku tõhustada järelevalvet liikmesriikide eelarveprotsessi üle juba varases staadiumis, kuna Kreeka juhtum on ilmekalt näidanud, et ühe riigi liialdused võivad kõigile kalliks maksma minna. Reaalselt näeks see välja nii, et euroala liikmed arutaksid üksteise eelarvekavasid veel enne, kui need oma riigis parlamendile esitatakse, et olla kindlad, et ükski euroala riik oma plaanidega euroala stabiilsust ei ohusta.

Samuti tugevdatakse sanktsioonide osa – edaspidi võivad euronormidest krooniliselt hälbivad riigid näiteks ajutiselt ilma jääda ELi struktuurifondidest ning varasemale ajale nihkuda ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduuri käivitumine.

"Ilma sanktsioonideta ei ole meie poliitikal lihtsalt piisavalt usaldusväärsust," ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Ta rõhutas, et just praegu on muudatusteks õige aeg – veel paar aastat tagasi, kui euro tähistas käibeloleku esimest kümmet, ei olnud sellistel mõtetel üldse kõlapinda. Oluline elu ja reaalne sisu anda ka raha- ja majandusliidu majanduse osale.

Teiseks tuleb hoolikamalt jälgida euroala sisemisi tasakaalutuse probleeme, millest räägivad osade riikide suured jooksevkonto defitsiidid ja teiste suured ülejäägid. See ei tähenda, et konkurentsivõimelisemad riigid peaksid kehvematele järele andma, vaid vastupidi, kehvema konkurentsivõimega riigid peavad teistele järele võtma, ütles Barroso.

Kolmandaks vajab euroala võimalike kriisidega toimetuleku mehhanismi, mille suunas astuti suur samm läinud nädalavahetusel, kui euro stabiilsuse kindlustamiseks pandi koos IMFiga kokku 750 miljardi euro suurune tugimehhanism. Tahame minna kaugemale kui ühekordsed ad hoc lahendused, ütles Barroso.

Praegu ei täida euroalal stabiilsuspaketi eelarvekriteeriumi ükski riik ning tugevalt üle normi on ka keskmine võlakoormus. Üleilmne finantskriis on tühjaks teinud 20 aastat tööd riigifinantside korrastamise suunas, seades ohtu euro stabiilsuse, nentis rahandusvolinik Olli Rehn.