Lisaraha pensionideks riigieelarvest

Sotsiaalmaksu pensioniosa laekumine ei kata pensionikindlustuse kulusid. Järgmisel neljal-viiel aastal lõhe maksulaekumise ja pensionikulu vahel süveneb. Lõhet süvendab pensionikulu kiirem kasv võrreldes prognoositava tööjõumaksude laekumise kasvuga. Kasv kiireneb, aga maksulaekumistes väljendub see eelkõige kiirema tarbimismaksude laekumisena.

Pensionisüsteemi kulusid mõjutab ka II samba maksete taastamine. Tänavu võib puudujääk jääda 300 mln euro kanti, edaspidi see suureneb. Defitsiiti saab katta reservide arvel või laenudega.

Riigi prognoositav defitsiit on 1,7% SKPst (võib tulla väiksem). Majandus on tõusuteel, nüüd tuleb parandada eelarvepositsiooni ja väljuda defitsiidiseisust. Rahandusministeerium eeldab eelarveülejääki juba 2013. aastast. Seega on pensionikindlustuse puudujääki võimalik ja tulebki finantseerida muudest maksutuludest.Seda on tehtud ka varem.

Praegu pole võlakirjade emiteerimine põhjendatud, kasvuaastail tuleb panna raha reservi, et toime tulla uute võimalike langustega. Selleks on meil paremad eeldused kui enamikul teistel eurotsooni riikidel - väikese laenukoormuse intressikulu on väike. On arvutatud, et kui meie laenukoormus oleks sama suur kui paljudes eurotsooni riikides, kuluks intressimakseteks kogu aastane aktsiisimaksutulu, u 600 mln eurot. Meil on võimalik seesama summa - tuleb see siis käibemaksu või muude tulude arvel - kasutada eelarve muude artiklite, sh pensionikulude katmiseks.