- OMX Baltic−0,15%314,98
- OMX Riga−0,03%928,3
- OMX Tallinn−0,18%2 154,46
- OMX Vilnius−0,1%1 505,31
- S&P 500−0,17%7 723,55
- DOW 300,49%54 349,12
- Nasdaq −0,83%26 363,44
- FTSE 1000,08%10 888,3
- Nikkei 2253,66%66 300,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,56
- OMX Baltic−0,15%314,98
- OMX Riga−0,03%928,3
- OMX Tallinn−0,18%2 154,46
- OMX Vilnius−0,1%1 505,31
- S&P 500−0,17%7 723,55
- DOW 300,49%54 349,12
- Nasdaq −0,83%26 363,44
- FTSE 1000,08%10 888,3
- Nikkei 2253,66%66 300,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriisifond ei päästa
Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
"Minu isiklik seisukoht on see, et ega euroala kriisifond ei päästa olukorda. Näiteks Kreeka – see abipakett, mis neile anti, on ju ära kulutatud ja ega midagi oluliselt muutunud ei ole," märkis ta.
"Kui need riigid ise ei suuda kärpida nii, nagu meie siin kärpisime, siis ma ei näe ka seda šanssi, et nad ka selle kunagi tagasi maksavad. Kas niisugune päästmine on ikka mõistlik, kui riigid ise ei suuda käest lastut tagasi pöörata," küsis Veskimägi.
Tööandjate keskliidu juhi hinnangul on alternatiiv abipaketile kulude kärpimine. "Mina ei näe, et teist valikut oleks – las nad streigivad või kui elanikkond ikkagi ise aru ei saa, et nad on elanud võlgu ja nad ei suuda võlgu tagasi maksta, siis tuleb euroalast lahkuda."
"See poputamine ja pakettide kokku panemine ja toetamine on siiski mõeldud, et see kunagi tagasi makstakse – mina sellesse ei usu ausalt öeldes. Niimoodi üle võimete elades nad ei suuda seda tagasi maksta," rääkis ta.
"Võib-olla olen ma liiga radikaalne, aga need riigid peaksid kas eelarveid kärpima või euroalast lahkuma – või midagi sinna vahele vähemalt," lisas Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Seotud lood
Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele