Äripäeva TOP 100 - Eesti majandusseisu indikaator

Tänane Äripäev toob lugejani taas Eesti ettevõtluse mulluse majandusaastaaruande ehk mahuka köite TOP 100, mis on Eestis vanim ja ilmselgelt ka kõige ülevaatlikum edetabel. See edetabel, millega alustasime juba aastal 1993, annab ülevaatliku pildi Eesti majanduse hetkeseisust. Mida siis seekordne TOP meile näitab?

Esiteks, Äripäeva arvates on Eesti majandus suurest kriisist välja tulemas. Kuigi jah, vaevalt, et surutis kedagi meist puudutamata jättis, leidub Eesti suurimate firmade TOP 500s tervelt 78 uustulnukat. Ehk siis ettevõtet, kes aasta varem sellest edetabelist puudusid, kuid suutsid majandussurutise tingimuses ikkagi märkimisväärselt areneda. Esisajas on uusi firmasid 10, esikümnes aga kaks. Näiteks leiame 500 suurima käibega ettevõtete hulgast nüüd lasterõivaste õmblemisega tegeleva OÜ Lenne, kes on varem küll olnud kuus korda "gasellettevõte", kui suurte hulka pole seni veel mahtunud. Samuti kuus korda Gaselli TOPis edukalt esinenud paadiehitusfirma Luksusjaht OÜ.

Kui vaadata edetabelis kerkijaid üldiselt, siis paistab silma, et suuremad tõusjad olid tööstus- ja tootmisettevõtted, kes aasta tagasi olid samalaadses TOPis kolmandas-neljandas sajas. Näiteks G.S.G Metal AS, Kuusakoski AS ja Molycorp Silmet AS lendasid esiviiekümnesse lausa neljasajandatelt kohtadelt. Pea sama kiire lennu on aastaga teinud ka näiteks UPM-Kymmene Otepää, Estonian Cell ja Silberauto.

Ja muidugi on tõusjate seas ka pangad, kes tunamullustest kahjumitest taas kasumisse jõudnud.

Teiseks, Eesti riigile kuuluvad ettevõtted on edukalt esinenud. Nii üllatav kui see ka pole, eriti arvestades käibefraasi: "Riik on halb omanik", on edetabeli eesotsas mitu riigile kuuluvat äriühingut-asutust. Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi Kinnisvara AS ja paljud teisedki. Muidugi ei tähenda see nüüd automaatselt, et riik on hoopistükkis edukas ettevõtja, paljuski sõltuvad nimetatud asutuste head tulemused nende monopoolsetest seisunditest me vabal ja avatud turul.

Seekordses edetabelis joonistuvad selgelt välja ka kaotajad. Ettevõtted, kes edetabelis mitmeid ja mitmeid kohti kaotanud, tulevad peamiselt ehitus- ja meditsiinivaldkonnast. Kuid sedagi mitte seetõttu, et need sektorid meil suremas oleks - pigem ikka seetõttu, et need sektorid meil paari aasta eest buumi harjal rallisid. Teise saja sisse langesid ka kõik suuremad mobiilsideoperaatoreid, mis meile tarbijatena ju rõõmu peaks valmistama - on see ju üks väheseid sektoreid Eesti majanduses, kus hinnad pidevalt vähikäiku teevad ning kus kasumi ja käibe kasv saab tulla vaid uute ja senisest paremate teenuste tõttu.

Eeskuju. Äripäeva arvates tasub kõigil ses tabelis näpuga järge ajada, sest me oleme kindlad, et edukad suurettevõtted, keda TOP 100 koondab, näitavad ülejäänutele suuna kätte. Tunnetavad ju nemad kõige varem, mis me eksporditurgudel toimub, seda eelkõige Skandinaavia kaudu. Läheb suurtel hästi, hakkab minema ka väikestel.

Ning kuigi majanduse kulgu kaugemale kui pool aastat pole võimalik ette ennustada, võib Eesti majandus Äripäeva meelest end koos põhjanaabritega Euroopa kontekstis siiski pigem ettevaatlikult optimistlikuna tunda.

Autor: ÄP