Tagasi aastas 1994

Venemaale kuhu veeti 15% Eesti koguekspordist. Viimati oli Venemaa esimene ekspordipartner aastal 1994.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,05 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet.

2012. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes kaupade eksport Eestist 12%, import Eestisse aga 14%. Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis mõnevõrra suurenes võrreldes mulluse juuliga.

Eestist eksporditi kaupu kõige rohkem Venemaale (14,8% Eesti koguekspordist), Rootsi (14,6%) ning Soome (14%). Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes möödunud aasta juuliga mõjutas enim väljaveo suurenemine Venemaale (kasv 35%) ja Belgiasse (kasv 3,5 korda, peamiselt põlevkiviõli väljaveo suurenemise tõttu). Eksport Rootsi aga vähenes 6%. Venemaale eksporditi kõige rohkem mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid ning värvaineid, Rootsi elektriseadmeid, kütust, puitu ja puittooteid ning Soome elektriseadmeid, mööblit, raud- ja terastooteid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Rootsist (11%) ja Saksamaalt (10%). Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest ja Venemaalt (vastavalt 34% ja 87%). Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid.

Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid (30% Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (17%) ning metalle ja metalltooteid (10%). Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuliga mõjutas kõige rohkem mineraalsete kütuste ning masinate ja seadmete väljaveo suurenemine (vastavalt 30% ja 6%). Vähenes aga puidu ja puittoodete väljavedu (10%).

Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (30% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (16%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes oluliselt masinate ja seadmete ning mineraalsete kütuste sissevedu (vastavalt 12% ja 21%).Võrreldes tänavu juuniga suurenes juulis eksport 2% ja import 1%. Ekspordi suurenemist mõjutas kütuste (sh kütteõlid) väljaveo suurenemine, samas vähenes aga puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks juulis veidi halvenes, augustis aga paranes. Eurostati andmetel on sama näitaja langustrendis nii Soomes kui ka suurima majandusega Saksamaal — halvenemine algas selle aasta märtsis ning jätkus ka augustis.

Loe lisaks: Kust saab rohkem infot Venemaa tollimaksude kohta?