Merko suuraktsionäril Toomas Annusel on seljataga ligi kümme aastat kestnud maadevahetuse kohtusaaga, mis pole veel läbi. Annuse sõnul pole tal ambitsioone ega unistusi.
Kohtusime Annusega pärast eelmisel kolmapäeval toimunud Merko Ehituse aktsionäride koosolekut. Kuigi Annus oli alguses lubanud rääkida, otsustas ta pärast koosolekut, et ei soovi ikkagi intervjuud. Ta ei usalda ajakirjanikke. Ja lisas siis: "Aga teeme kirjalikult? Mul on uus tahvel ostetud ja puha!", naerdes laia naeru. Lõpuks istusime siiski samasse ruumi maha ja ta oli nõus veidi rääkima.
Päevapoliitika teemal ta enda sõnul küsimusi ei oodanud. Samas nimetas Annus Reformierakonna ümber toimuvat peretüliks. "Ma ei tea, kas see teema on üldse nii oluline, keda see huvitab," küsis ta samas.
Erakondi valimistel rahaliselt toetanud pole Annus enam pikka aega. "Ei ole plaanis. Mulle tundub, et poliitikast on kasulik eemale hoida," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis seisus on Eesti majandus praegu, millised on Annuse tavalised päevad, kuidas jätkub maadevahetuse kohtusaaga ja millal Annus pensionile jääb, loe Äripäevas avaldatud intervjuust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Merko Ehituse omanikfirma Riverito kavatseb värske majandusaasta aruande kohaselt maksta 15 miljonit eurot dividende ehk 56 eurot ühe aktsia kohta.
Riigikohus alustab maadevahetuse kriminaalasja osas kirjalikku menetlust ning alates sellest 30 päeva jooksul selgub otsuse tegemise kuupäev.
Merko suuromanik ja ASi Järvevana juhatuse esimees Toomas Annus märkis viimati, et ei teeks maadevahetuse osas midagi teisiti.
Börsifirma Järvevana aktsionäride koosolek kulges täna varasematega võrreldes ärevas meeleolus ning võttis esialgu juhatuse esimehe Toomas Annuse ja vandeadvokaadi Vesse Võhma näod tõsisteks, sest nõukogu liikmete kinnitamine ei läinudki nii libedalt kui loodeti.
Praegu jääb hämaraks, kui palju ja kuidas võib seadusega lubatud menetluses suhelda ametnikuga, et sinust ei saaks kurjategijat. Kuid hetkel ei vaielda selle üle,, et maadevahetus oli toona seaduslik ja lubatud, märkis vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.