Riik avardab pensionifondide investeerimisvõimalusi

Seni on pensionifondide investeerimispiirangud olnud ranged: raha on tohtinud paigutada peamiselt börsiettevõtetesse, et risk oleks väike ja läbipaistvus suur. Pensionifondide haldurid on kehva tootluse pärast palju hurjutada saanud, ja see teeb muret ka riigile, tunnistas Auväärt täna Äripäeva investeerimiskonverentsil "Rahvusliku kapitali ärkamisaeg".

Esimene plaanitav muudatus on suurendada pensionifondi võimalust kontrollida ettevõtet. Täna tohib pensionifond ettevõttest omada 10%. Teatud investeeringute puhul näevad seadused tulevikus ette pensionifondide suurema rolli.

Teiseks on edaspisi lubatud investeerida ka väiksematesse ettevõtetesse, sest Eesti börs on väike ning võimalusi napib.

Kolmandaks, teistes riikides investeeritakse palju ka infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse, koolidesse. Edaspisi on plaanis seda soodustada ka Eestis.

Neljandaks kaalub riik võimalust lubada pensionifondidel investeerida ka väärismetallidesse. Seni pole see lubatud olnud.

Kui praegu on pensionifondide 1,7 miljardi eurosest mahust Eestisse investeeritud umbes 7%, siis muudatuste järel võiks see protsent Auväärti hinnangul ületada 10%. Samas märkis ta, et riik ei saa tulla ja öelda, kui palju raha tuleb Eestisse panna, see jääb ikkagi pensionifondide haldurite otsuseks.

Soomes näiteks on pensionifondid kodumaale investeerinud 30% kogumahust, Hollandis 15%. Keeruline ennustada, kuidas see Eestis kujuneb, üle kümne ehk, märkis Auväärt.