Jüri Ross: kärpimine on alati ränk otsus

"Sa ennustad vastavalt sellele, kuidas sa tunned seda ala. Kui tunned ala ning oled mõistlik, siis kärpimisega ei pinguta üle. Meie kärpisime kriisi ajal 2009. aastal ning tegime tugevamad kärped märtsis ning aprillis. Need kärped puudutasid autosid - kui varem maksis firma autosõidud kinni, siis pärast kärpimist pidi inimene ise maksma vastavalt riigitariifidele. Samuti läksime ka palkade kallale, kus juhtkonnal kärpisime 20%, keskastme juhtidel 15% ja müüjatelt ning laotöölistel 10%. Sa ei tea kunagi, kui palju inimesi sinu juurest pärast kärpimist lahkub. See oli säästuprogramm, mida pidi tegema," kommenteeris Ross.

Ta lisas, et kas kergem on see, et kogu firma läheb pankrotti ning kõik jäävad töötuks või lähevad mõned, sest millega see lõppeb, sa ei tea. "Tookord lõppes see sellega, et kaks inimest lahkusid. Kahju ta on, aga inimesed mõistsid seda. Kui läheb kakskümmend inimest ära, see oleks olnud löök. See on alati ränk otsus," märkis Ross.

Kui võrrelda konkurentidega, siis Infotark on konkurentidega ühtemoodi kasvanud ning kahanenud, leiab Ross. "Turuosad on enam-vähem aastate jooksul jäänud samaks," ütles Ross.

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi kirjutab tänases Äripäevas, et säästmine sööb majandust nagu vähkkasvaja. Kärpimise tõhususes kahtlemine on õigustatud vaid ühel juhul – kui kestlik kahanemine on välditav. Eestis see lähiaastatel võimalik ei ole, leiab ta. Äripäev küsib, kuidas kärpimisega mitte üle pingutada.