Nestor: ÄP ettepanek on rumalus!

„Peretoetuste seaduses on kirjas, et lapsetoetuse mõte on see, et riik toetab osaliselt peresid laste kasvatamisel, makstes neile lapsetoetust. Selle mõtte alla peavad mahtuma kõik lapsed, ja mahuvadki. See ei ole kunagi olnud vajaduspõhine toetus selle mõttega, et toetatakse ainult neid inimesi, kes on puuduses. Selle jaoks on riigil teised, näiteks toimetulekutoetused," ütles Nestor.

19-18 eurot ei ole mingi number.

Nestor nõustub, et lapsetoetuste summa on väike. Äripäeva hinnangul ei märkagi toetust mittevajavad pered hetke, mil summa kontole laekub. „Neid peresid on niivõrd vähe. Summa on tõesti väike ja peaks olema kordades suurem. Vajadus oleks tõsta seda kaks või kolm korda. Praegune 19-18 eurot ei ole mingi number,“ märkis Nestor.

Küsimusele, milliseid võimalusi näeb Nestor toetuste tõstmiseks, vastas ta, et katteallikateks on kaks võimalust. „Raha parem ärakasutamine teisteks huvideks, näiteks lastetoetusteks. Antud kontekstis on meil perede toetamiseks mõeldud abi - vanemahüvitis, kus me ei kasuta seda raha õigel moel," lausus Nestor.

Vanemahüvitise puhul ei ole tegemist lapsetoetusega, vaid selle mõte on säilitada lapse saanud vanemale varasem töötasu teatud ulatuses. "Selle ulatuse teemal peaks vaidlema. 85% rahast läheb 25% vanematele, see ei ole mõistlik. Me võiks vanemahüvitise tipu tuua allapoole," märkis ta.

Kolmas võimalus on Nestori sõnul mitte vähendada tulumaksuprotsenti või viia enam teenivate inimeste tulumaksumäär kõrgemale.

Vajaduspõhise lapsetoetuse piiri tõmbamisest rääkides lausus Nestor, et siin peab arvestama kaht asja: kuhu see piiri tõmmata ning et lastel ei tohi teha vahet, sest laps ei vali, millisesse perekonda ta sünnib. "Toetus on mõeldud lastele, mitte vanematele. Me ei tee lastel vahet, millises peres ta kasvab. See on sisuline pool. Rootsi riigis on kuningapere väga uhke, et ka kuninga lapsed saavad toetust," lausus Nestor.

Teine pool on Nestori sõnul see, et seda piiri tuleb administreerida ja hakata lugeda summasid, kellele maksta ja kellele mitte. "Eestis on seda mitu korda arvutatud, et niisugune administreerimine maksab rohkem kui kokkuhoid. See on mõttetu kulu, lihtsam on kõikidele maksta," nentis ta.