Holland karmistab nõudeid lõbumajadele

Amsterdami linnavalitsuselt oodatakse homme otsust, mis tõmbab koomale lõbumajade lahtiolekuaegu. Samuti hakatakse prostituutidelt nõudma edaspidi hollandi, saksa, inglise või hispaania keele oskust.

Nõudeid karmistatakse, kuna Hollandi otsus legaliseerida bordellid täielikult 13 aastat tagasi pole ära hoidnud inimkaubanduse levikut.

„Suur mure on seepärast, et paljud kuritegelikud organisatsioonid saadavad oma prostituudid Hollandisse,“ ütles Liberaalse partei poliitik Ard van der Steur. Ta lisas, et kui rahvasaadikud jätavad kõik nii nagu praegu, kasvab veendumus, et võim ei proovigi inimkaubandusega võidelda.

Hollandi avalikkuses on arutluse all ka suuremad muudatused. Enim vastukaja on tekitanud ettepanek, mis kohustab prostituute end ametlikult linnavõimude juures registreerima. See tähendab, et umbes 20 000 lõbutüdrukut peab kohtuma valitsusametnikega ja tõestama, et keegi ei sunni neid seksiteenuseid osutama. Pärast seda antakse neile vastav registreerimiskaart.

Samas heidavad kriitikud ette, et selline lähenemine kahjustab end müüvate naiste privaatsust. Eriti kui nad tahavad oma endist ametit tulevaste tööandjate eest varjata.

Lisaks arvab kohalik ajakirjanik Flavia Dzodan, et kui ärakasutatud prostituut ilmub ülevaataja ette, ütleb ta ikkagi seda, mida kupeldaja tal öelda käskis.

Kuigi uued seadused karmistavad oluliselt seni üsna reguleerimata bordelliäri, ollakse Hollandis siiski ühisel arvamusel, et enese müümist absoluutselt keelustada pole vajalik.

Punaste laternate tänav sai kuulsaks 17. sajandil, kui Amsterdam oli Euroopas juhtiv sadamalinn. Praegu on see linna üks atraktiivsemaid turismisihtkohti.