Liit: arengukava raiemaht on hinnang

„Arengukava annab ette sisulise hinnangu. Seda tehakse modelleeritud prognooside järgi, kui suur osa metsast vastaval perioodil küpsuse saavutab,“ selgitas Otsmann. „Arengukavas toodud maht ei ole kohustus, see on arvestustel põhinev võimaliku kasutusmahu hinnang.“

Suures plaanis on metsade majandamine üks jätkusuutlikemaid tegevusi maailmas üldse, märkis Otsmann. Ta lisas, et mets uueneb ja kasvab pidevalt ning puit on taastuv ressurss, mille kasutamine on väga mõistlik, et asendada sellega fossiilseid taastumatuid materjale.

„Metsaraie jätkusuutlikkust tuleb hoopis hinnata selle järgi, kas metsamaa jääb ka pärast raiet edasi metsamaaks ja sinna kasvab uus mets peale või tehakse selle asemele midagi muud, näiteks ehitatakse linn.“ ütles Otsmann.

Tema sõnul pole oluline ajada taga mingit kindlat metsaraie aastast mahunumbrit, jälgima peaks hoopis metsa uuenemist. „Metsade vanuseline koostis ei saa kunagi olema igal aastal ühesugune, mõnikord on küpset metsa rohkem, mõnikord vähem,“ märkis ta.

Eile kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja ELFi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.

Autor: Kadri Põlendik, Eliisa Matsalu