Valitsus toetab täiendavaid piiranguid Venemaa suhtes

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on vastuvõetamatu, et Venemaa kasutab Euroopast saadud laenuraha ja tehnoloogiat sõja pidamiseks Ukraina vastu ja terroristide toetamiseks.

„Me oleme kohustatud edasi minema sanktsioonide karmistamisega. See on meie moraalne kohus MH17 ohvrite lähedaste ees,“ ütles peaminister Rõivas valitsuse pressiteates.

Peaministri sõnul peab Euroopa Liit lähima nädala jooksul võtma vastu otsuse ning kehtestama konkreetselt sihipäraseid piirangud Venemaa riigiettevõtete ligipääsuks Euroopa Liidu kapitaliturgudele, tundlikule tehnoloogiale, kaitsetööstusele ja kahesugusele, ehk tsiviil- kui ka sõjatööstuses kasutatavale materjalile.

Euroopa Liidu Nõukogu plaanib piirangud vastu võtta juuli lõpuks.

TAUST

Sanktsioonide esimene faas (märtsi algus): Euroopa Liit peatas Venemaaga viisaküsimustes peetavad kahepoolsed kõnelused ja uue lepingu üle peetavad kõnelused. G8 Euroopa liikmed ja Euroopa Liidu institutsioonid peatasid Sotšis toimuma pidanud G8 tippkohtumise osalemise ettevalmistamise, kohtumine jäi ära ja toimus G7 formaadis hoopis Brüsselis.

Teine faas (algas 17.03.2014): Euroopa Liit kehtestas sisse- ja läbisõidupiirangud ja varade külmutamise isikute suhtes, kelle tegevus ohustab või kahjustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja suveräänsust. Varade külmutamist on võimalik rakendada ka juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes.

Piirangute aluseid on pärast algset kehtestamist laiendatud. 22. juuli välisasjade nõukogus otsustati laiendada juuli lõpuks sanktsioonikriteeriume. Euroopa Liidu Nõukogu võtab täna (kirjaliku menetluse teel) vastu otsuse ja määruse, millega laiendatakse sanktsioonikriteeriume, et sisse- ja läbisõidupiirangute ning varade külmutamisega hõlmata ka neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi ja Sevastopoli annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu.

Paralleelselt sanktsioonidega on Euroopa Liit kehtestanud Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitika. Selle raames kehtestati 23. juunil, Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupade Euroopa Liidu importimise piirang. 22. juuli välisasjade nõukogu lisas nõude kehtestada juuli lõpuks ka meetmed, mis keelavad kaubavahetuse ja investeeringud Krimmi.

Kolmas faas puudutab sektoriaalseid majandussanktsioone. Nendes ei ole veel kokku lepitud, kuid 16. juuli ülemkogu otsuste põhjal paluti komisjonil ja Euroopa välisteenistusel 24. juuliks esitada ettepanekuid piiravateks meetmeteks kapitaliturgudele juurdepääsu, kaitse, kahetise kasutusega kauba ja tundliku tehnoloogia, sh energiasektori osas. Sellele järgneb riikide vahel arutelu mainitud sanktsioonide kehtestamiseks.