Mitte keegi ei kanna Burberry mantlit lihtsalt selleks, et saada sooja, ega osta Dom Perignoni, sest tal on janu, ega sõida Bentleyga lihtsalt selleks, et saada punktist A punkti B, kirjutab luxsurysociety.com. Luksuskaupa ostetakse ja omatakse tunduvalt vähem ratsionaalsetel põhjustel.

- Rolexi üks kallimaid kellu
- Foto: watchuseek.com
„Miks mul on vaja teada, kuidas läheb kellatööstusel? Mina tegutsen ju luksusäris,“ on öelnud kunagi Rolexi tegevjuht. Ühesõnaga käib luksuskauba müümine ja turundamine hoopis teistmoodi kui ülejäänud kauba puhul. Marketingi Instituudi tegevjuht Anu-Mall Naarits võtab selle kokku sõnadega: „Ostetakse mitte luksuskaupa, vaid luksusbrändi: kuuluvust, eneseväljendust, staatust.“
„Oluline on, et luksuskaupade puhul on kogu turundus pööratud erakordse elamuse, kogemuse ja tunde loomisele,“ selgitas Naarits ja jätkas: „Oluline on ka piiratud kättesaadavus ning see, et tooteid kasutavad just need inimesed, kellele see mõeldud on. On ju kandjad või kasutajad ja kandmiskohad oluliseks luksusbrändi komponendiks.“
Loe soovitusi ja uuringu tulemusi
Äripäeva teemaveebist Bestsales.eeArtikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Enamik ettevõtte seminaripäevi ei muuda tegelikult midagi. Päev saab tehtud, slaidid vaadatud, kuid otsused jäävad tegemata ja ideed hajuvad igapäevamürasse. Just sellest probleemist on lähtunud ka
Hedon SPA & Hotel, kus seminarikeskkonna loomisel on keskendutud mitte pelgalt ruumile, vaid sellele, kuidas inimesed päriselt mõtlevad, otsustavad ja koostööd teevad.