Karin Madisson: e-residente ja residente peab võrdselt kohtlema

Madisson ütles, et on e-residentsuse pooldaja, ent küsimus seisneb tema hinnangul selles, kas tempo ja start-up'ilik lähenemine on õige. „Me peame endale teadvustama, et meie riigis on teised ettevõtjad, ja pakkuma neile samaväärseid võimalusi. Kui sul on kliendid ja sa neile piisavalt tähelepanu ei pööra, siis muutuvad uued kliendid varsti vanadeks klientideks,“ rääkis Madisson täna toimuval e-residentsuse konverentsil. Ta viitas sellele, et advokaadibüroo näeb, et välisettevõtted kolivad Eestist ära, kui samal ajal uut klienti kahmata.

Madisson viitas Doing Businessi aruandele, milles Eesti asetseb äri alustamisel maailmas lausa 15 kohal- võrreldes eelmise aastaga on tõus 10 kohta. Samas aga oleme vähemuinvestorite kaitses 81. kohal ja pankrotimenetluste lahendamise kvaliteedis 40. Kohal olles. Ta avaldas nõutust, miks on vaja alustada äriühing ühe päevaga ja miks see on olulisem kui investorite kaitse või nn. normaalsed pankrotimenetlused. „Mul on kliente, kellega mina ei taha tegeleda, ja kellega meie riik ei taha tegeleda, kes tahavad saada ühe päevaga ühingut, käibemaksu numbrit, pangakontot ja võimalusel ka residentsust. Me võiksime neile, kes ei saa siia kohe tulla küll võimaldada teatud piiratud ulatuses tegutseda aga selleks, et omada samaväärseid tegutsemisvabadusi, siis tuleks ikkagi leida see aeg, et Eestis ära käia,“ arutles Madisson.

Samuti ei saa ettevõtted mööda notariaalsetest toimingutest. Välismaa ettevõtjad ei suuda tema hinnangul ühtegi toimingut teha, kuna Eesti riik ei ole selleks veel võimalusi teinud. Ka praegu saavad e-residendid Eestis tegutseda ja toiminguid teha. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsleri Kai Härmandi sõnul tuleks Eestis kaotada ära hall ala, et äriühingu juhatus ei peaks viibima Eestis. Lisaks tuleks tema hinnangul seadusepügalatest tähelepanu pöörata veel maksejõuetusõigusele, rahvusvahelistele keeldudele, majanduskuritegevuse efektiivsuse võimekusele.

PWC Legal Eesti juht ja vandeadvokaat Karl J. Paadam rõhutas, et advokaadid peaksid olema deal maker'id mitte breaker'id. „Meid huvitab, et Eesti tõmbaks investoreid, maailm globaliseerub iga päevaga, üle piiride, rahvuste, jurisdiktsioonide. Maailm ei ole ka praegu selge, e-residentsus kui selline sogab seda pilti võib olla ainult marginaalselt,“ hindas ta.

E-residentsus on tema hinnangul üks väheseid võimalusi oma mainet kujundada. „Me oleme hetkel ühed ainukesed, aga varsti ühed vähesed, kes sellist süsteemi rakendavad, sellest rongist maha jääda oleks nukker,“ nentis Paadam.

Madisson rõhutas kokkuvõtteks, et Eesti ei saa tegeleda ainult e-residentidega, õigussüsteem on ühtne kõikidele.

Saalist võttis sõna Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk, kes avaldas muret, et kuidas leida e-residenti, kui viimane peaks esinema kohtumenetluses. Ta nentis, et Eestis on praegu tavaliste eestlaste seas probleemiks dokumentide kaotamine, sama võib tema hinnangul juhtuda ka e-residentidega. Teise murena tõi ta välja, et kui e-residentsuse lõpetamine on võimalik igal hetkel, siis mis saab siis, kui kohtumenetlus on pooleli ja e-residentsus lõpetatakse. Ta tõi välja, et praegu on maksejõuetus probleemiks, isikuid ei leita ja võlgu pole võimalik võlausaldajatele tagasi võita. „Juhatuse liige on välismaal, dokumendid on kadunud, nn üle antud juhatuse liikmele, kes Sloveenias, Venemaal. Kuidas siis välja selgitada, mis on maksejõuetuse põhjused, kuidas tagasi võita võlausaldajate nõudeid?“ esitas kohtunik küsimuse.

Olgugi, et panelistid tõid esile mitu murekohta, tunnistati, et tegemist ei ole uute riskidega, mis kaasneksid e-residentidega, vaid probleemid on juba Eesti ärimaastikul olemasolevate murekohtadega.