Maris Lauri: täis kõhuga on inimene rahulikum

Lauri rääkis arengumaade abistamise arutelul, et inimeste ettekujutused sellest, mis kuulub esmavajaduse hulka, on viimasel ajal oluliselt muutnud. Kaua aega olid toit ja kasutatav maa see kõige esimene asi – et saaks juua ja kõhu täis. Nüüd on esimeste asjade hulka maabunud ka internet ja mobiiltelefon. Lauri hinnangul on see hea, sest nii tekib turge juurde.

Lauri selgitas, et kui kuskil maailmas midagi juhtub, kandub see alati lõpuks meile üle. „Inimesed tahavad alati paremini elada,“ kõneles ta. „Kala otsib sügavamat vett, inimene otsib paremat elu. Kui me ei soovi, et kõik inimesed valguksid Aafrikast siia, on loogiline, et ma aitame neid seal saada rikkamaks. Kui inimestel on kõht täis, siis nad on tavaliselt ka rahulikumad.“

Majandusanalüütik, verivärske konservatiiv Hardo Pajula meenutas mõtet Robert Cooperi „Riikide murdumisest“: meie ei pruugi olla kaosest huvitatud, aga kaos võib olla huvitatud meist. „Veel kaks aastat tagasi võis ette kujutada, et elatakse muust maailmast eraldatud rahu ja rikkuse saarekesel ja võidakse teha midagi, mis aitab end tunda hea inimesena,“ mõtiskles ta. „Rändekriis võib näidata, et hea inimene olla võib olla tunduvalt keerulisem kui arvatud.“

Euroopal on arengumaade aitamiseks ka sisepoliitiline surve, et vähendada sisserännet, rääkis Lauri. Samas on riikidel kaugemale raskem raha paigutada, sest oma särk on ihule lähemal. „Oma ühiskonnale on arenguabi raske maha müüa, paremini toimib vorst vorsti vastu, kohene kasu. Enamik inimesi mõtleb küüniliselt, praktiliselt.“ Lauri möönis, et silmaga nähtavaid arenguabi tulemusi ongi vähe, selle üks põhjus on sealne kõrge korruptsioonitase.

Pajula tõdes, et kõiki probleem rahaga ei lahenda. „Majanduskasv on tore, mingi piirini,“ rääkis ta. „Aga see on eksiarvamus, et jõukus kõik probleemid lahendab. Jah, me viime neile heal juhul mingi instrumendi, mille abil nad parimal juhul oma jõukust saavad suurendada, aga sellega võib kaasa minna palju asju, mis paneb neid mõtlema, et võib-olla pole neil seda jõukust vajagi.“