• OMX Baltic0,21%314,5
  • OMX Riga0,43%926,49
  • OMX Tallinn0,39%2 156,07
  • OMX Vilnius−0,18%1 500,77
  • S&P 5001,48%7 600,5
  • DOW 301,32%53 178,41
  • Nasdaq 2,13%25 913,9
  • FTSE 1000,45%10 906,57
  • Nikkei 2250,32%63 957,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,07
  • OMX Baltic0,21%314,5
  • OMX Riga0,43%926,49
  • OMX Tallinn0,39%2 156,07
  • OMX Vilnius−0,18%1 500,77
  • S&P 5001,48%7 600,5
  • DOW 301,32%53 178,41
  • Nasdaq 2,13%25 913,9
  • FTSE 1000,45%10 906,57
  • Nikkei 2250,32%63 957,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,07
Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Emajõe äärde Tartu- või Viljandimaale.
Est-For Invest OÜ juhid Margus Kohava ja Aadu Polli.
  • Est-For Invest OÜ juhid Margus Kohava ja Aadu Polli.
  • Foto: Andras Kralla
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kaalus projektimeeskond tehase võimaliku tegevuskohana mitut kohta. Tehase jaoks on võtmetähtsusega maatükk pindalaga ca 100 hektarit, paiknemine kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel, head maantee- ja raudteeühendused tooraine tarneteks Eestist, Lätist ja Leedust, paiknemine mitte kaugemal kui 5–10 km keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist ja kohalik tööjõud, loetles ta. Asukohavalikul on peamisteks välistavateks kriteeriumiteks elu- ja ühiskondlikud hooned ja kaitsealused loodusobjektid.
Mida kujutab endast kavandatav tehas?
Tehase rajamisel on positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna, võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt.
Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.
Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.
Tootmisvõimsuseks planeeritakse ca 700 000 tonni aastas.
Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat.
Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.
“Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi,“ selgitas Kohava. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul kallutab toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukausi Suur-Emajõe kasuks. 
Kohava plaanib esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering. Lõpliku otsuse planeeringu kohta langetab valitsus.
Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul ei välista projektimeeskond, et mingis etapis peavad idee algatajad valikukriteeriumites kompromisse tegema. Kuigi asukoha esmaanalüüs räägib Suur-Emajõe piirkonna kasuks, on Polli sõnul projekti algatajad tänulikud omavalitsustele nende positiivse suhtumise eest. “Loodame, et ka Eestis hakatakse üha enam hindama ettevõtteid, kes loovad läbi tipptasemel ja keskkonnasäästliku tehnoloogia töökohti traditsioonilistes ja Eestile omastes, kuigi minevikus sündinud eelarvamustega seotud valdkondades,“ lisas Polli.
Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale.
Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase, mis võiks valmida aastaks 2022. Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ, mille juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.07.26, 11:00
Droonidest teletorni antennideni: kuidas sünnivad professionaalsed teleülekanded
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

70.7%
18.6%
10.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele