Jõustub hädaolukorra seadus

Siseminister Andres Anvelt sõnas, et uue seaduse jõustumisega muutub hädaolukordade lahendamine selgemaks. „Tänaseni lahendati hädaolukordi väga erinevalt, sest igal asutusel oli selleks erinev juhtimiskorraldus. Nüüd on tegutsemiseks ühtsed põhimõtted ja nii on kõigil osapooltel selge, kuidas ja mida hädaolukorras teha,“ selgitas siseminister pressiteates.

Võrreldes seni kehtinud korraga puudutavad suuremad muudatused eelkõige hädaolukordade riskide tuvastamist ja nende tagajärgede analüüsimist, hädaolukordadeks valmistumist, plaanide koostamist ning hädaolukordade lahendamise korraldust. Samuti toob seadus Eesti õigusruumi ulatusliku evakuatsiooni mõiste, mis seni sellisel kujul puudus. Edaspidi viib evakuatsioone läbi politsei- ja piirivalveamet, keda toetavad inimeste majutamisel ja toitlustamisel kohalikud omavalitsused.

Uue korra alusel käsitletakse edaspidi hädaolukorrana ka ulatuslikku elutähtsa teenuse, näiteks elektri, vedelkütuse, mobiil- ja andmeside katkestust, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi elanikkonnale. Elutähtsate teenuste lisamisega hädaolukordade nimekirja tagatakse suurem riigipoolne tähelepanu nende toimepidevuste parandamiseks ning kohustatakse teenuseid korraldavaid asutusi paremini valmistuma kriiside lahendamiseks.

Täna valitsuses vastu võetud rakendusaktid täpsustavad sündmusi, mis võivad hädaolukorra põhjustada ja millele asutused peavad koostama riskianalüüsid, samuti ulatusliku evakuatsiooni korraldamist ning kaitsejõudude kaasamist politseitöösse või päästesündmuse lahendamisse. Ühtlasi kirjeldatakse detailsemalt toetuse maksmise korraldamist eriolukorras inimese tööle kohustamisel või tema vara sundvõõrandamisel või sundkasutusse võtmisel. Lisaks täpsustatakse valitsuse kriisikomisjoni ülesandeid, koosseisu, istungite elluviimise korda jmt.

Üleminek seniselt hädaolukorra seaduselt uuele toimub järkjärgult vahemikus 1. juuli 2017 – 1. juuli 2019.