LNG-terminali läbirääkimiste anatoomia: kuidas võimatu diil võimalikuks sai
Lubadus sügiseks gaasivarustus läbi LNG-terminali tagada laseb tööstustel küll kergendatult hingata, kuid paneb ka mõningaid osapooli küsima: miks see kõik nii läks? Võimalikke põhjuseid leidsime neli.
Uue gaasitarbimise suunamise plaaniga tulevad ka uued toetused biometaani tootjatele põllumajanduses, LNG maaletoomise võimekust on seniste projektide tõttu juba piisavalt ja lisaraha fossiilkütustele seetõttu ei tule.
Need Eesti ettevõtted, kelle tegevus sõltub gaasist, valmistuvad tarbimist vähendama ja investeerivad üleminekusse teistele kütustele. Nad ei välista ka oma toodangu hinnatõusu.
Majandusministeerium, Elering ja Alexela jõudsid õhtul kokkuleppele, kuidas LNG-terminaliga edasi liikuda. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Alexela rajab kai ja on valmis ise ka ujuvterminali hankima, kirjutab ERR.
Kui Alexela ja Elering LNG-terminali Paldiskisse panemises tõesõna kokkuleppele ei jõua, siis tuleb valmistuda kõige halvemaks, ka selleks, et talvel lülitatakse osadel ettevõtetel gaas lihtsalt välja.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.