Zelenskõi hoiatus: Punasel väljakul on sihtmärk ka president

Lõpuks läks tarvis 80 aastat, et Euroopas hakataks teist maailmasõda ühtmoodi mõistma. 1945. aasta 8. mail Euroopas lõppenud sõda tõi rahu ja vabaduse üksnes kontinendi läänepoolele, ida jäi kompartei ja punaarmee talla alla ning pidi taluma totalitaarset režiimi veel pool sajandit pärast natsismi alistamist.

Kui Saksamaal püsis arusaamine, et ka Venemaa võib olla sõber ning julgeolek on üksnes USA rida, siis peagi ametisse asuv valitsus on selle raami lõplikult lõhkunud. Saksamaa vajab USAst sõltumatut kaitsevõimet ja just Venemaa vastu, on arusaamine Berliinis — täpselt nii, nagu see on olnud juba pea kümendi Pariisis.

9. mail tähistatakse sõja lõppu aga hoopis teises raamistuses Moskvas, kus Vladimir Putin võõrustab nii Hiina riigipead Xi Jinpingi kui ka euroliidu paha poissi Robert Ficot. Ehkki Kreml nõudis pidustuste ajaks Ukrainalt relvarahu, hoiatas Volodõmõr Zelenskõi nädalavahetusel, et ei saa garanteerida ühegi pidustustel osaleva poliitiku turvalisust. Ähvarduse kinnituseks on viimastel päevadel lennanud Moskva pihta arvukalt Ukraina droone.

Ent Zelenskõi on sel nädalal ka teisel põhjusel fookuses. Kui Donald Trumpi tegi päriselt kuulsaks tema-enda-mitte-kirjutatud 1987. aasta bestseller „Tehingukunst“, siis paistab, et sel korral viljeles tehingukunsti hoopis tema vastaspool Zelenskõi, kes suutis ameeriklastelt pigistada nn mineraalide leppega rohkem, kui keegi osanuks veebruari lõpus toimunud Valge Maja fiasko järel unistadagi. Sellest kõigest allpool lähemalt.

Ukraina tagasi Kurskis. Ukraina väed on tunginud tagasi Kurski lähistele, kirjutavad Vene mainekad sõjablogijad. Ehkki Kiiev pole viimaste ööpäevade arenguid kommenteerinud, pole ukrainlaste sõnutsi nad sealt kordagi taandunudki.